Jembiba ama alitsüla

Pei jembinütsü jembitsü yabo temela aser lokti nung tajungshi o jembitsü aser sayutsüngitsüa tasakbo masü saka nisung kati peii jembiba ama pei taküm aser mapa nung shitak lia oa sayutsübajibo mapa temela masü. Aji oda, kidang tsürabur kati peii jembiba ama tanurtem tsüngdang alitsü aser lokti aser yimten nunga lenir kati peii jembiba ama mapa agia nübortem dang inyaka sayutettsübajiang tang aser tarutsü putu asoshi kanga tongtibang lir. Ibaji kodang tang asenoki ajuruba tensa nung asenoki jembiba o aser mapa na medemdangdir, asenoki asenoksasa asenoki jembiba ama malir ta angatettsü. Yimten nung yimsüsürtemi Covid-19 wara nungi kümzüka alitsü asoshi teni-tebang ajak nembanga mask agitsü, teti sapon agi teka metsüktsü aser lokti tulu mesentepi pilaa alitsü merangtsü atema teinyaktsütem ozüng küma yanglur agütsür. Ajisüaka, asenoki yimten aser lokti nung yimsüsür aser tanishirtem inyaksangshi reprangdangra, parnok aikati mask magir, tekabo memetsüker saka salembo ajak den salemyonga aoer aser telok tulu adenshitsüsa parnokiang benjong tulu ayongzüker. Ano, tang Assam nungbo tangari masü saka medical minister-bai beauty parlour-tem takoksa maludaktsütsü atema nübortem dang mask agitsü nüngdak madoker ta yimjak nung ashibaji tangatettsü tasak. Tang ya India state aika nung Covid-19 wara mopong tanaben kanga mejungi süiba osang lir. Iba jagi tesem kar nungbo yaküm küm shibangba ama nübortem sademsadema mesenzütettsüsa inyaksangshi mapatem shibang tenzükdagi. Iba jagi beauty parlour-tem dang masü saka aluyimertem aser tanga business inyakertem ajak kanga akoksatsü. Ajisüaka, tangar temetetertemi ashi medem, tang ama alima ayimsünga tashidak wara süiba mapang yabo senotsü aser ali rongsen nung akoksabajibo takoksa masü saka taküm danga kümzükra ojang ta angateta peisasa pei azüoka alitsüba mapang lir. Talisa, Covid-19 wara yagi meshirang tashi Covid tashidak wara mopong mali ama bilema zübazübaa alitsübaji masü, saka tang ama Covid-19 wara agi aika dak mekongshidang mekongshidaktsütsüsa nokdangtsübajiang tongtibang lir. Cancer tashidaka asenok dak matong tashibo asenoki asen dakbo matongtsü amai bilemer saka komakaser asenok khen mekümdanger ta asüdang asenok taküma menepdaktsür. Aji oda, cancer tashidak agi tonger anepalutsübaji masü saka cancer agi meshirangtsüsa nokdangtsübaji tongtibangba ta shinür. Iba denji kasa Covid tashidak agi tonger anepaluba dang nungibo tashidak agi asen temang memenepdaktsüi nokdang tajungba ta angatettsüla. Assam medical minister-bai pai anir ano khen timtem agia tangsa tekümdangba kümdanga alitsüsa nübortem ajungshitsü melen, Assam nungbo Covid maliji mask agitsü menüngdak ta ashiba jagi Assam nunger dang masü saka asenok Nagaland nung alir dena lendongi aitsü, kechiyong Assam election temli nisung lakh junga Nagaland-i meyipa arutsü. Ashiko, election mapang asüba agi beauty parlour lapoka alirtemi anung marem,  pai ashi asütsüa akok saka lenir kaji lenir, anungji akok tashi shirnok akoksar aser shirnok ajangzüker ta masü saka kechi shitak aji jembitsüla aser jembiba ama mapa agia inyaka sayutsüla. Atangji, talisa tatsük talem nung shibaibo mask aginütsü saka magi majunga ta sayutsü atema lenirtemibo agitsüla, aji asünung dang nübortemia agitsü. Tanurtemi tsüraburtemi parnok dang kechi ashi ta masü saka parnok koma alir ta reprangba ama; yimten, lokti aser arogo nunga lenirtemi koma jembir ta masü saka koma lia sayur aser koma inyaker ta nübortemi repranger. Aji oda, mask agitsüla, teben shidoktsüla aser lokti nung kati ka dak kongshitsüsa malitsüla ta ashir süra, timtemaka yamaji inyaktsüla aser asenoki ochishia alitsüla ta tajungshi o jembia senzür süra, asenok tama ochishia lia sayutsüla.