Bendang tesem balala nungi gari nung dang masü saka train aser tayimtsü nung anogo shia asenok nüngdak kechisarina süngasünga bener arua tokzüka toktsür gari aser tayimtsütemji tazüng meyipa aoba mapang ka, tang Nagaland nungi aluyimertemi züsentetba aonsutsü aser süngjanglijangtem ayoktsü atema tayimtsü nung bendangleni yoktsü tenzükba sentongji Naga nunger ajak asoshi osang tajung ka asütsü. Joko, asenok asoshi alu nung züsentetbatem dang masü saka arem nung parnoksasa meiba aser atangba süngolemba aser süngjanglijang ajak sen jenjang aketba chiyongtsü kümogo. Asenoki dang tangari chinütsüsa anepalutetra, alu nung züsentetba dang nungibo, ano, arem nung adokba aonsutsü aser arem nung atangba süngjanglijangtemang jenjang tasakba asütsü, kechiyong temang asoshia item arem chiyongtsütemjisa tajungba lir. Asenok limabo takar saka asenokbo sensaker ta asenoki takar küma ali mashi küm talangka timtema arudagi. Asenok kar akabaji asenoki meranga züsentetba nungi masü saka teimbaka ayongayonga government mapa nungi anguba rongsen agi akabatem dang lir. Itemji junger saka item rongsentemji teimbaka senmang küma mamshitetter, kechiyong itemji government mapa inyak tashi dang agitettsü aser government mapaji senmang masü. Aji oda, asenoki tezüsena mashi aser züsentetyonga tayokdak maka ta shiba danganga kechianga mashi, asenok tetugulen lenmang mangu kanga akoksaogo. Ajisüaka, tanü asüng ka nungi tanem tanemi asenoka lenmang nguteta aluyimer aikati aonsutsü ase süngjanglijang lu kanga junga yimdagi aser ano lanurtem aikati alu aser arem nungi adokba chiyongtsütemji topur jungjunga seper, tenüng tajung zülua maloker asen lima nung dang masü saka bendang tesem balalai yokdagi. Alu nung adokba züngi mendi, somomo, naring jemben, mamazü, nübang momong, manü, luli aser arem nung adokba zü, rüken, asang, nangjalashi, aitjang aser sürajang ajak yagi asenoki melamelaa sen kümtettsüsa mapang tajung ka aruogo. Itemji jungjunga shidoker chiyongtsü tajung küma awazür jungjunga seper asenoki tayimtsü nung bendangleni yoktsübaji, joko, lanurtem mapa asütsü. Akhidangbo, aonsutsü aser süngjanglijang talir mali shidokdaktsü, kechiyong tamajung mekümdaktsüi ayutsüsa Cold storage-a mali asü, saka tanü asüngbo Agriculture department ajanga aluyimertemi züsentetbatem tamajung mekümdaktsüi temekong nung ayutsü asoshi district shia nung Cold Storage yanglutsür aser ano süngmok aser mersü amabo tamajung mekümdaktsüi jenjangang tur ayoktsüsa machine nung akongtsüsa Dimapur tashi nungbo amenoka lir. Anungji, tangbo talir mali süngmok aser bengana shidokdaktsüba otsü to mataloktsü. Aluyimba aser chiyongtsü yangluba aser ayokba mapa ya kanga jangratemtsü mapa ka lir, kechiyong nisung ajak alu nungi züsentetba chiyongtsü chia taküm alitsü. Iba nüngdakji reprangteta lanurtemi aluyimba mapatem angazüka alu ayimtsüla, kiset shiruru metsütsüla aser item nung jagi chiyongtsü tapu balala yanglua alima tesem balala nung ayoktsü mangdang aser tejangrabaji lanurtem dak alitsüla. Atangji, nisung kati alu tuluka meyimtettsüa akok, anungji nisung ter metsü kati alu tilala yimra, iba jagi alu tuluka kümadoktsü aser item lu nung züsentetbatemji nisung kati sarudena alizüktsü aser pai tayimtsü nung tanga bendang tesem balalai bener yokertem dang ayoktsü ta alu nungi tayimtsü tashiji tonga shishilembatettsüsa tangbo lenmang lapoktetogo. Israel aser Kuwait nungi aser Germany nungi aruba süngjang aser Bihar aser UP nungi aruba alo beyaz aser jangotsü asenoki asen lima nung alia achiba ama, parnok limatem nunga asen lu nung züsentetba chiyongtsü kar danga alia achitsüsa asenoki inyaktetra,idangjiang asenok nüchi akümer asütsü. Asenok tang yabo mozümora achir Rehab nung amonger amai, kazüa alitsü aser tangari kechi bener arutsüdir, aji chiajemer alitsü, asenoki agütsüba aser bener yokba anogobo kata mali. Iba jagi, balaka, Delhi nung dena tangari asen ya kanga nema repranger. Iba amaji tangari asenok ya meshimetsür jenjang nung mezüngoktsüsa, asenoka asenoki züsentetba aser yanglutetba agi tangari asenok metettsüsa inyaktsüba mapang tajung ka asenok dangi aruogo.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login