Kechi imlala ?

Ano asenoki moa küm tasen ka arudagi. Küm tasen ka arubaji Tsüngrem asen dangi arur amai asenoki bilemtsüla. Anungji, iba küm tasen jagi kechi bener arutsür ta imlaseta bilemdangtsübaji jangratemtsüka lir. Atangji, tasen asünungji tamajung ajurutsübo kecha meimlar, iba jagi balaka küm tasen ajurudang pelateper. Iba tepela nung 2018 küm-ia asenok nem kechika bener arutsütsü amai ta shisadangtsübaji kanga tongtibang lir, kechiyong iba teimla nung asenokia akok tashi shilem agitsüsa adoktsü. Iba küm tasen tenzükdang mezüngbuba nung asenoki aginüba amato center government-i meinyaktsüra, Election Commission of India-i February ita nungbo election agitsü sentong sangoktsütsü, anungji 2018 küm January aser February ita yabo election mapang asütsü. Aji oda, election methitemi agira, taoba election-tem dang nungibo 2018 election ya tesünepba aser tajungba agitsü imlar. Iba teimla nung iba election ajanga Naga nungertem dang aochia Tsüngremi nübor meimba ochishir yimsüsür tajung moatsütsü imlar. Iba amaji ka mesüi election magii thitema yur, Naga yimten tebilemtsü ya tama tatem küma latettetra, ajisa tajungba asütsü, kechiyong Naga nunger asoshibo election dang nungibo Naga yimten tebilemtsü ya latettsü tongtibangba lir. Ochi o kaji, election junga agiyonga, Naga yimten tebilemtsü ya melatetteti lira, iba jagi Nagaland asoshi terenlok inyaktsüba maparen aika nung timtem ajurutsü. Ibayongji, ajaki Naga yimten tebilemtsü ya tama latetner aser memenui telatetba ka dangi arutsü teimla tulu lir. Ibaji imlaa atadang, Nagaland government nung yimsüsür aser ketdangsertem shirnok lir, parnoki taoba kümtem dang nungibo 2018 küm tajungba, tenendakba aser ochitashiba inyaktsü imlar. Asenoki 2017 küm atalokbatem reprangdangra Nagaland ajaklen küm piyong telok balalai ochimashi mapatem anema ola adokba angashiogo. Iba jagi tang tesüsa tatar senden amenba mapang Nagaland yimten nung ochimashi mapa nokdangtsü asoshi Lokayukta tentettsü telemtetba agiba asenoki angashiogo. Aji oda, nübortemi pei temeten meteta ochimashi anema ola adokba agi, tangbo government inyakyim nunga temelenshi tajung aruba angur. Itemji nübortemi anguba takoktem asütsü. Iba takok jagi taruba küm tasen nungibo Nagaland government inyakyim kanga agi tajungba asütsü imlar. Iba jagi government nungi nübortem asoshi teyari kechi tangutsü ali, itemji shitak angutsü aser terenlok mapatem shitak inyaktsütsü. Iba teimla nung sangküm küm tasenba nungbo Nagaland lenmang ya tajung aser temerük asütsü, light tajungba angutsü, mozü ki aser school ajak kanga junga anepalu tenzüktsü. Nübortem asoshi süng long aser süngolemba ajak sen jenjang aketba rongsen akümtsü. Iba ama lima aser mapang kaji küm tasenbai bener arutsütsü imlar. Ajisüaka, asenoki küm tasen dak nungi imlar dang ashi, shitakba nungbo teimlaji küm taseni bener arutsütsüba masü saka küm tasen nung asenoki inyaktsüba mapatem lir. Küm tasen ya kechikomaka südaktsünüar asen mulung, anungji asenoki imlaba ama ataloktsüsa inyaktsübaji asenok senso shia khuret asütsü. Joko, Nagaland nung ochimashi aser tamakok anguba indang jembiba agi ajak lakogo. Ajaki temelenshiba tajung ka aginer. Tsüraburtem ajak pei chirnur tarutsü anogotem asoshi shisabolur aser lanurtem aika teinyaktsü maka tagidak maka küma omar. Ajisüaka, asenoki temelenshi tajungji tangar kati bener arutsütsü imlar. 2018 küm tasen nungbo asenok ajak iba tangatetbaji melenshidi aser temelenshiji asen taküm dak nungi tenzükdi. Küm tasen nungbo asenok nisung shia ya temelenshi tajung bener arutsür taküm kaka südi. Temelenshiji tangar masü asenok südi. Iba tangatetba aser temulungtetba nung 2018 küm yabo asenok ajaki shilem tajung agia Nagaland tasen küma yanglushitsü tenzükba küm ka asütsü teimla nung, Tsüngrem dang taochi meshia sarasadema tenzükdi.