Kechiba Asentenshi aginür ?

Asenok Aortemi asentenshi tuluka kanga aginüa ayimtenba mapangji tang ya lir. Ibayongji, sayutsüngirtemi anir onok dangi asentenshi tuluba ka yokang ta tesem ajaklen lumia sarasademba angashir. Iba denji ano tang Mokokchung town nung ABAM-i ayongzüka Ao kin asentenshi sentong tuluka ayongzüka mongdagi. Lokti senteptsü asoshi yangluba ki tasazük aser sentong nung adentsü adenshiba nübortem yongsük sükdangra, tang aliba Ao kin asentenshi sentong yasa tuluba asütsü. Iba jagi Aortemi Tsüngrem nungi asentenshi aginüa yongyaba tejangrabaji tulua ta sayur. Atangji, Naga lima nung Tsüngrem temeim agi tamasa kümzükertem memesük, Aortem dak temeim mali akümba agi asentenshi nüngdaker südi. Mesüra, Aortemi Tsüngrem dangbo rongsen aser shi jangraba mapatemang temeimba akümba agi asentenshi nüngdaker asütsü. Item kulitem ajakji shitak dang lir. Akhidangbo, Naga nungertem rongnung tajung aser temeim mapa inyakertemji Aortem liasü. Aortemiang Naga nungertem dang melepteptsü aser merarateptsü sayu. Aortemiang ochishia pei lima aser nübortem tenzüktsü sayu. Ajisüaka, tanübo ochimashi aser tashyim  mapa inyaktsü len sayurtemji asenok kümogo. Aji oda, ochishia alitsü sayurtem to ochimashi mapa inyakertem aküm nungji, tanüngba nübortema aika Tsüngrem temeim bushitsü melen alima rongsen aser shi azü jangraba leni meyipdaktsüogo. Item ajakji tsüngen tetsüi mashileni jajaya sayuba agi techanutema mashilen jaja tenzük ama asütsü. Tanü Ao kin asentenshi nüngdakbaji item mashilen lenmang nungi asenok tangsa tang meyiptsü rongdak nüngdakba agi asütsü. Asenok Tsüngrem temeim meteta tangar asoshi temoatsü takümtem küma aliba mapang Tsüngremi asenok koda ajungket aser aküm agütsü, itemji tanübo asenoki otsüang küma jembir. Iba ama mapang ka nung asenoki bilemdangtsüba mapatemji, asenoki Tsüngrem akümmetsübui bendenba rongsentem to kongi ao ? Asenoki tashiyim agi ajangzükba jenjangtem agi asenok kechi kümtsü ? Asenoki prokba metsütem kongsa junga meyia lir (?) ta asüba tasüngdangbatem ya asütsü. Tanü asenoki Tsüngrem dang asentenshi meshiba ya asenok takar aser tulur akümtsü asoshi masü saka akhi ama Tsüngremi mulungba mapa inyaktsü mulungtetba mulungjang meshiba mapang ka asütsüla. Aji oda, asenok asentenshitsüba mapatemji pei kisüng ajungtsü aser ajangzüktsü bilema  inyakba mapatem nungi pilar tangar asoshi temoatsü aser teyari agütsür taküm, kibong aser lokti kaka akümtsü tenzükshiba mapang  aser mapa asütsüla. Kechisüdir süaka, Ao kinbo ochi nung timtem aser takoksa tizükteta nokdaktetba kin ka asütsüla. Ao kinbo sen sülen masü Tsüngrem sülen anidakba kin ka asütsüla. Aotsür Aoertemibo alima rongsen masü Tsüngrem külemtsüla. Aotsür Aortemibo komaka sensak tia nung lidir liaka sen yong pei temeten mayoktsüla. Aji oda, Aotsür Aortem komaka temaba aser tuluba jenjang nung lidir liaka sen yong mapa mayoktsüla, mapa meinyak sen agizüka achir masütsüla, contract aser supply mapa nung commission aser percentage meshir masütsüla. Joko, Aotsür Aorbo Nagaland nung temesepba chiyongtsü ayokerbo masütsüla. Ao kin asentenshi nüngdakbaji yamaji tulur aser tilar  ajaki Tsüngrem akümtsübua alitsü nüngdakba agi jembir. Tanübo tashiyim aser ochimashi mapatem inyakba nung Aotsür Aortemang tangari tatishitsü amshitsüsa asenoki litetogo. Iba tensa tia aser Aor jak menena alibaji tasen küma melentsü asoshi asenok asentenshitsü nüngdaker ta asenoki angatetdi. Asenoki asenok memesük aliba agi, tsürabur aika tali meshizük timtemdaktsüdagi, tanurtem aika takidak maka kümdaktsüogo aser Aor  yimsüsür aser tulurtemi telemtetba shitak magitetba agi aiben asenok tangar tsüngdang tejak metentettsüsa atalokba tensa tia ajurupet ajurudagi. Atangji, asenoki asenoksasa asentenshia Tsüngrem dangi memeyipra, tamapur agi tesüpur küma takoksa aser maksü ajururtemji asenok asütsü. Khenbo asenok tagütsür liasü saka tangbo asenok temeshir kümogo. Atangji, ibai Aotsür Aor taküm shia asoshi ochishia mapa tajung inyaktsü  asentenshiba mapang asütsüla.