Kechiba Tasütsü Tsübutsü?

~ Rev. Toshi Aier.

(Iba ocet ya Dimapur Ao Baptist Arogoi adokba Tongtepratep October-December 2016 adok nung adokba lepshia adoktsür).

Iba onük ya Tenyar Paul taküm den medemdanga Laishiba nungi angazüktsü lesson bushidi. Tamanger ka dak Khrista Tanela lira, tasütsü kechiba tsübutsü? Tenyar Paul-i pa asoshi tetsübutsü masü, saka tepelatsü aser tajangzük lir ta pa bang nungi kuli agutsü. Kechiaser kodang sudir Khrista den kotak nung teti tepela dak alitsü. Iba teyimla ya Paul-i Khrista dak ngutet aser iba jagi pa taküm anidaktsü. Khristan ka asoshi tasübaji tepelatsü, kechiaser suliji pa/la tanela indang indanga Khrista dangi Kotaki atutsü. Dikon Stefan dak lung agi aondang pai ashi, “Ajiang Kotak lapoka Tsüngrem tajichilen nisung Chir nokdaka ni angur” ( T. Mapa 7: 56). Ano Paul-i ashir, pa atemabo taküm alibaji Khrista asoshi dang taküm alitsü. Kechiaser pai ashir, Khrista den ni kangki nung angenlokogo, aser ni ana taküm mali, saka kü dak Khrista taküm alir. Pai tangatetba tulu agi pa taküm bendanga agutsür ta kuli asü, Ano pai ashi, ni kü taküm kü sasa senti ta kecha sükshia mali (Gal.2: 20; Fil. 1:21; T.Mapa 20: 24). Ni tepuokdak yuaka aji kanga agi tajungba, kechiaser yangji sarasadema Tsüngrem kuli asütsü, Okadak saka yangji 0 bendanger dang Yisu tekümtet Osang tajung kuli asüba ajanga alima dangi ayimsunga yoktsü lenmang sadema lapoktsür.

Anüng kübok kechisarena asoshi mapang atakteta lir.
Tsüngrem O-i ashir, tasotsü mapang ka, aser tasütsü mapang ka. Tasünuji tasonu dang tajungba, kechiba? Yob-i yamai ashir, tetsüri asoba nisung arishi tatsü, aser timtem agi sünga lir. Nisung ka kodang sudir idangji pa shimang nung timtem tekangshi ajak toktsür pa anisüngzükdak alitsü alima toktsür aoer. Aser nisung ken dang asütsüla, ajiser kelen 0 bendangba arur. Kechiaser nisung meimchir timtem tulu liaka, kechisarena nung mapang ka aser 0 bendangba lir. (Sayu. 3:2: 7:1; Yob 1: 1; Ibri 9: 27; Sayu 8: 6). Laishiba nung Tsüngrem bang ajanga Ainkartemi shina toktsüba aika atalokogo, ana anogo shia ataloktagi, ana atalokyonga aotsü. Nai mesunuyonga na kunubo asütsü. David chuba-i pa asütsü asoshi anogo aser mapang metetdakjang ta Tsüngrern dang mepishi: “Oh Kibuba, kü taküm tatembang, aser kü anogotem kwika kü nem metetdakjang; aser kü arishi koda tsü aji metetdakjang” (T. Ken 39: 4). Na asütsü tsübua alidang nungibo, kechiba anogo shia Khrista den tembar kümer yimjung nung malir? Tsüngrem O-i ashir, “Nai Tsüngrem den temba yimang, aser yimjung nung liang; yamaji asüba agi na azükarutsü. “(Yob 22:21). “Na temerük aser tindang lira, atangji pai nü tebu akümtsü” (Yob 8:6).
Isreal chirtem Egypt lima toktsür adokdang tetsür tanür mezüngi tebur tain meyi noklang trok (Lak terok) shi Rameses nungi Sukot tashi tetsüng agi jaja. Item nisungtemi Tsüngrem aser Mosa anema rarabangsen aser nemnemshinem tali aküm nung Tsüngrem ain adokdaktsüba ajanga Isreal nunger lenmang nung asortem dak alaka parnok ajak sumadaktsü. Laishibaji reprangang, “Kechiaser ne mit nung ozü arishi ajak süitemer; tangula ka ama ozü arishi onoki temdaktsür, Ozü arishi anogo tenemsür metsü; mesüra arishiaka küm lir anasüang. Yongjia parnok arishi oda timtem aser tejashi ang; kechiaser aji yakta atemer, aser onok yima aoer” (T.Ke;- 90: 9-10) .
Tanü putu nung tulur, tilar, takar, sensaker, tebur tajung, majung ana Tsüngrem tenzüker, Missionary, Pastortem asüba asenoki anogo shia angashir aser angur. Yamaji na kunubo nu mapang anogo tonger kulen asütsü, metsübui tanela renemang, kar dak alaka meimchir timbaka küm 70, 80, 90 tashi dang lirbo mesunu-yonga asür aser ali nung adianutemi aremer. Laishiba nung Tsüngrem derrjajaba nisungtem asüba asenoki medemdangdi. Mosa pai meteta dang pa Nebo tenem nung asü, pa mang Tsüngrem-i renemtsü (T. Kunem 34: 6). Yakob pai pa chirtem moatsür killen tepila 0 jembir kulen pai meteta asü (Lipok 49: 33). Yosef-i pa asütsü meteta tedi nunger dang ashi, ni asütsü mapang tong a aruogo ta shir amuzüka ao (Lipok 50: 24). David Chuba pa asütsü meteta par chir Solomon dang tepila 0 shir asü ( I Chuba 2:2). Samson-i pa asütsü meteter dang alima nungi pila (0 Bendanger 16: 28). Tasen Laitem nung Yisu nutsüngtem Tsüngrem kuli tesudak nung parnoki meteta tsükchirtemi lenmang balala nungi tepset.
Künübo na asütsü aser ne tembartem aser adianutemi na leper nung aremtsil: Anilng nung ita, anu, petinutem ajanga mepet ma nung ayipa na aotsu, saka koba mapang nung na atema tatem anogoji asütsü nai memetet. Temenungratsü lima temeim kinungertem, tembartem aser medemertem ajak toktsütsü, na atema tatem anogoji kodangar nai memetet, renema liang.
Shibai Yisu dak amanger Tsungrem O-i ashir, “Tasu tongaka pa asen leniba alitsu” (T. 16: 15; 48: 14). Kechiyong Yisu asu, aser shia aru ta asenoki amangra, ajangla Yisu nung amua aortema Tsungrem-i pa den anir aotsu (I Tesa. 4: 14). Yisu-i ashi, “Tanaben shia aruba aser takum ni; shibai ku dak amangdir, pa suaka taktim alitsü”(Yhn. 11: 25).

Kechiba Tenyar Paul-i iba lima nung teti alitsü mejangra?
Kechiyong yangi asenok tatem makai alidak yimti maka, saka asenoki tarutsüba yimti bushir (Ibri 13: 14). Aser as en senso kotak nung lir, aser ana idak nungjagi kümtetdakba ka oda [Kibuba Yisu Khrista arutsü aji asoshi asenoki atar (Fil 3; 20). Kechiyong asenoki iba alimai kecha bener maru, aser yang nungi kecha bener motettsü. Yob-i ashir, “Kütsü pok nungi ni mangsa adok, aser ilenjagi mangsa aotsü” Yob 1: 21). Yisu-i ashi, “Kü yimli iba lima masu; ku yimli iba lima yimli asubo, Yihuda nunger ket nung ni magütsütsü asoshi, ku kilirtemi raraka: saka tang ku yimlibo yangnungi masü” (Yoh. 18: 36).
Columbus-i iba tzüyim tulu ya ajanger külen alima ka lir ta tamang agi penzüa bushi nung America lima ngutet. Yamaji iba lima ya ajanger killen yimti tajung ka Hon temeja agi Tsüngrem-i yangluba yimti ka lir. Iba yimti nungji tenla ki kecha mali kechiyong ajak takoksang Tsüngrem aser San Chanuji iba tenla kiji lir. Iba yimti nung Anü mesüra Ita sangwa tenüngdaktsü maka kechiyong Tsüngrem sentsüwangshi jagi ibaji sangwadaktsütsü, aser San Chanuji milen lir. Kintemi iba tesangwa nung jajatsü, aser alima chubatemi parnok sentsüwangshi iba tiyongi bener arutsü. Iba süngkümbongtemji anüngdang kodanga meshibangtsü, kechiyong idakji aonung malitsü. Parnoki kintem sentsüwangshi aser tetushi iba dangi bener aittsü. Saka langka memeshiba mesüra tesempatsü benshiba aser tiazür shingaia ajagi kodakang maitsu; saka shir tenüngsa iba San Chanu takum kaket nung zulua lir, parnok dang aitsü. Aser iba chuba menden nungi ola tulu ka agi shia ni angashi, “Ajiang Tsüngrem suki nisung den lir, aser pa parnok Tsüngrem asutsu. Aser parnok tenük nungi nuktzu ajak pai aidoktsutsu; aser tasüba joko malitsü, mangyimtsü mesilla tajebtsü mesilla tekangshijoko malitsü, kechiyong tejenbatem suitemogo. Aser chuba menden nung amenbai ashi, “Ajiang, ni ajak tasen yanglur.” Ano pai ashir, “Züluang kechiyong item 0 tamangtsü aser ochi lir.” Idangji pai kü dang ashi, “Ya renemogo.” Ni Alfa aser Omeha, tetenzük aser tatem. Tzüraba nem taktim tzü tzüpokdak nungi ni angati dang agutsutsu. Shibai akoker pai item senmang angutsü aser ni pa Tsüngrem akumtsu, aser pa ku chir akumtsu,

Khrista makai asürtem asoshi temerenshi:
Saka shim ok tetsübuba, mamangba, tesembatsü nisung tepsetertem, jabujarirtem, nüktapangtartem aser tiazürtem, ajak mi aser mitsuktsu mokozu agijangrua aliba molumi nung pei shilem angutsü aser aji taaabuba tasüba asutsu. (J. Adok 21).