Ken ya ajaki metentetyonga tetezübo ajaki meimer asü

~ Talitemjen Imchen
Lanuwa nungi ola tulu asüji benjongbentsü, lepkhu mapang aser teloktesen nung ken kanga tena aru. Saka medemertem jagi sp. (soprano) nungsa tendaktsü. Ni tanga olalem (part) temjia kanga tendangnüa bilem, saka parnoki iba imlibilemji kü nem magütsü. Tana kü kisüngi ken ka tenzüka aten nung, jangraba ama tanüngba olalem asemji inoksemerang ken ji tempangteter. Kongki olaji olasü kechi koma balala adoker ta angatsü mebilemjungi, yinzü tila yagi yamai ola tobur junga adoker no ta bilemdang, takümnungmapang tajungji süidaktsü. Saka temulungbo kasa dang asünung, tanüa ken tennüba aser kongki anganübaji ano kü den lir. Alimaji science and technology karaa renlokba ajanga, yimtsüng ka nung pusotepa alir mesüka metetpelatepa inyaksangshitepteta aküm. Iba jagi, “Alima Ajonga ji Yimtsüng Ka AmaiDang Lir” ta jembia liasü.Tanübo alima osang ajak noksa denaMobile ajanga metetadoker aser külemi alir ama noksa dena kati ka den jembiteter. Iba jagi, “Alima Ajongaji Nisunger Tekapu Nung InoktetAmai Lir” ta ashitsü langa lir. Yamaji süpusülem (sü temang nung apuloker sü jagi lemdaktsü) agitepba aser libaliro inyaksangshi ajakji kasamesüktepa kümogo.Western süoshi agir, par arakzüyim den tejak tepang nung tapu balala nüloker, par kensü nung, par kongki balala amer, Aor sangpang aser kongro tajungtemi tekülem sapang nung nokdaker olalem balala adoka ken atener. Itemji angudang, iba dang tajungba narotemano kechi nung apongtsü ta tenük sünga repranger.Ano parnoki atenba kenji shibaimejem. Temulung raksaba ken ka mesüra sadoka pelaba ken ka tena angashidangji, ken mejemeri ajuruba mesüra pongmangba tetezü jagibo temulunga asünger.Aiben ken yanglurtem bilemdang, parnokbo itemtobur tajung pongmang lima balala nungji liogo aser parnokibo penzüogo ta nükshir aser akümtsübua bilemer. Yamaji tanü tashibo western ken dangmeyipzüker tekülemnung atener asünung, asenok tamang lima aliba mapang, parnokbo ya tashi ken mejemer liasü no ta jangra atemer. Aser parnoki züluba kentemji shisadangdang, parnok den külemi asenoka puto ka nung pusoteper ama bilemer.

ABAM ken kaket nung No. 31. Wb. Henry Carey-i mejemba ken “Kü Linük Ne Meyong” ya ni kanga meimer aser iba ken yagi kü mulung nung kanga kongshir. Saka tekong asem bubaji pai mejemba ama mesüi, asenoki puralokba ka atener amai bilemer. Tekong ka aser ana tener külen, pezü buba yongyaa asembubaji tenzükdang ni kanga metsüdaker. Ni dang masü shirnoki tetezü rateta atener, nenoka metsüdakya alitsü. Tekong asem buba nungji, “Ozü Linük NeMeyong, Onoki Na Tushir Na Takoksang. Ozü Tsüraburi Süng, Lung TsüngremKülemAji Saka Kibur Nai Yariang” ta inoker lir. Iba tekong nung yagi tsürabur ajak molumii yoker asenok dang Kodaki tunüba ka angateter. Kodang, “Ozü Tsüraburi Süng, Lung Tsüngrem Külem Aji Saka Kibur Nai Yariang” ta südir, parnoki Na mekülemi tangar tsüngrem külemji ajak molumii yokang, saka onoki Na külemba tenüng nung teraradang rongdakjang ta koda mashi apayuba amai nibo angateter. Tsüraburtemmapa tajung asoshi Tsüngrem tenüng sanga parnok dang pelatsü melena, parnok asoshi kuli tamajung ka bener Pa tsüngdang nokdakba mesüka lir. Ibajidang masü tanü asenok tsüngdang Wb. Henry Carey ji arua nokdak ka asünungbo, pai ken kanga tobur junga yanglur yutsüba ka, aseni raksatsüba atema temulung tashidak adoktsü akok. Mesüra tejashi nung courti aotsü ta amokmerentsüjia meteta maka.

Yisu Khristamaruba mapang, bendangertem mesüra memetetba purtem den kechi koma Tsüngremi jembia liasü aser anitet. Yamaji asenAortema totsü toboumapangji kasa Tsüngremi apayugo aser jembiogo. Israel nunger Ijip lima alar tia nung alidanga Tsüngremi len ania liasü aser Kanan lenmangi Moses i anitet. Yamaji Naga nunger lepteptsüngtep putu mapanga Tsüngremi apayua liasü aser tsüraburtem den Tsüngremi jembiba ajanga tammang lenmang nungi tesangwa lenmangi Dr. E.W. Clarki anitetogo ta kanga pelar aser nibo amanger. Najia yamaji alitsü. English nungiAo agimeyipteter tajung ka asünungbo ni Ao oshi nung tajungtiba agi meyiper sayudangla. Saka tesasatsüka, iba ocet nung ni mesayuteter. Medemer tajung kari danga meyipzüker agütsü nungbo ano iba ken ya asenok ajaki tali meimtsü. Ibaji dang masü ajakimulungtep nungbo ken tasenba adokshidangji, Wb. HenryCareyimejemba amajisa tekong asem bubajia melenshir adok nungbo, kaketji tali tabensaba asütsü. English ken kaket nung aliba tekong asem buba nungji yamai lir:
Let music swell the breeze
And ring from all the trees
Sweet freedom’s song
Let mortal tongues awake
Let all that breathe partake
Let rocks their silence break
The sound prolong.
Iba ocet ya zünger medemer kar danga metsüdaktsüsa kümra, “Kobika süngdong tain kümdir intsübo yamajimilongiang aiter” ta bilema, pei pei tain akümbajiang shisangdakjangma.