Khrista osang tajungji; Tsüngrem yimli

~ K.Imliyanger Jamir, Eralibill, Dimapur.

Asen kibuba Yisu Khrista pa kechi atema alimai aru; iba indangji yamai ashir. “Yimtitem tanga nunga ni Tsüngrem osangtajung sayutsüngitsüla”, kechiaser ya asoshi ni yok. (Lk 4:43)
Khristantemi Yisu alimai arubaji menenpur kümzüktsü aru ta sayur; aji kanga shitak. Saka asen kibuba Yisu Khrista alimai arubaji iba alima nung Tsüngrem tanela yimli amenloktsü aru. Israel nungeri Mesiah aru yongyaa liasü. Kechiyong Mesiah jagi Israel nung alima yimli ka parnok atema amenloktsü aser parnok Rom yimsüsüba küpok malitsü ta bilem. Saka pa aruba sentongji Israel nung alima yimli amenloktsü melena Tsüngrem yimli amenlok, koba Israel nungeri mangatet. Tanüa tamangertem karibo miima aliba pa tanelar yimliji mangateter. “Kechiyong parnoki Tsüngrem tashi tanela temeshi ajanga tamanger nem agütsübaji mangateter.”
Yisui tamasa Tsüngrem yimli osang tajung indang Galil nung sayutsüngi. Idangji pai ashi, “Nenok temulung meyipang, kechiaser kotak yimli anasa lir.” Saka iba putu nung alirtemi Tsüngremer sentongji mangateti liasü. Yisui Galil lima ajak sema, parnok sinagogtem nung kotak yimli osang tajung sayutsüngia, tashitak tapu tapu agi shiranger anebtsüyonga ao. (Tanüa Yisui tashitak tapu tapu ajak anebtsür) Yisui pa nütsüngtem dang Tsüngrem yimli indang sayutsüngi; aser sayutsüngitsü sayu. Aser pai parnok Tsüngrem yimli sayutsüngitsü yok, aser shirangertem anebtsütsü pai parnok yok.
“Idangji shiranga alir anebjang; aser parnok dang shiang, Tsüngrem yimli nenok anasa lir.” (Lk 10:9) Yisui pa taküm agütsübaji pa temang AROGO asoshi agütsü. Kechiyong Tsüngrem yimliji TASEN AROGO kuli. Saka tamasa nenoki Tsüngrem yimli aser pa temeshiba bushiang, aser item ajak nenok nem bendenloktsütsü. (Mt. 6:33)
Yisu sülen anidakbaji pai ashi angaba; aser pa tesayuba nung anidakba. Tejen lai mapang nungbo tanelar yimli indang mangateti liasü. Anungji Yisui ashi, saka shiba kotak yimli nung tilatiba lir paji Yohan dang nungi tuluba lir. (Mt. 11:11) Yohan baptitsüba anogo nungi tang tashi shirnok yisu zü agi temenen shitok aser temulung meyipogo, parnok Tsüngrem yimli-i aitsü ta kuli asür. Yohan baptitsüba anogo nungi tang tonga kotak yimli rakteper, aser temulung meyipogo, parnok Tsüngrem yimli-i aitsü ta kuli asür. Yohan baptitsüba anogo nungi tang tonga kotak yimli rakteper, aser tesashirtemi aji rakzüka agir. (Mt. 11:12) Kotak yimli indang angatettsü Yisui nütsüngtem nem agütsü, saka telok denbo pai o intepba agi jembi. Kechiyong parnoki pai jembibajagi mangatet. “Kotak yimli miim o metettsü nenok nem agütsü, saka parnok nem aji magütsü. (Mt.13:11) Na tanela nung melira nai aji memetettsü. Tsüngrem yimliji yisui alima nung alidang amenlokogo. Yisui ashi, Tsüngrem yimli ain nung aruba mangu tashi, yangi noktaka alir rongnung kari tasüba koda ka-ang majurutsü. (Mk. 9:11) Khristai Tsüngrem yimli dang bener aru masü, “Paji Tsüngrem yimli.” Khrista asenok dak lira, Tsüngrem yimliji asenok dak alir, iba indang kuliji shiba dak Khrista tanela lir pai tali shitettsü. Yisu Khrista kodang tanaben arudir, idangji Tsüngrem yimliji kotak nung aser alima nung teti tatem makai altisü.
Tsüngrem yimli ain nung aruba mangu tashi ta ashibaji; laishir kari ashir, tanela temeshi ajanga, Khristai Tsüngrem yimliji tamanger mulungjang nung amenloker. Ano kari ashir, Yisu alimai arur kelen shia arur kotaki atu, aser tanela temeshi aluba (Tm.2:1-4) “Aser iba kotak yimli osang tajung alima ajunga nung kin ajak dang kuli asütsü asoshi sayutsüngitsü, aser idangji tatem arutsü.” (Mt. 24:14)
Yisu Khrista osang tajung, (tasen arogo kuli) iba alima ajunga nung kuli süa sayutsüngitsü. Saka mojingi ibaji nokdangtsü meranger. Anungji mojingi Khristan tanishirtem tenük pokdaktsür. (Tanela tenük pokdaktsür). Mojingi tanela temeshi tashi ajanga sayutsüngibaji memulunger. Yisui nütsüngtem dang ashi, oang aser kin ajak nütsüng kümdakjang, tebu techir tanela temeshi tenüng nung parnok baptijang. Aser ni neneok dang kechisa mela, item ajak benshitsü parnok dang sayuang, aser ajiang alima tatem tashi ni nenok den anogo shia alitsü. (Mt. 28:19-20)
Yisui tenyaba ama asenoki inyaker asü masü? Pa tenyaba mapa shitak inyakogoma? Mesüra asen kibubai melaba ajak benshitsü sayuogo ma? Aser na Yisu tesayuba ama alir asü masü, shisadangang. Saka ya angatetdi nisung kati Tsüngrem yimli mebushitet tashi, pai ibaji shitak mesayutettsü. Nai Tsüngrem yimli miima aliba mebushitet tashit, ne tesayuba nungji süngjang matangtsü. Nai Tsüngrem yimliji angutsüla aser iba yimli jagi aitsüla. Tsüngrem yimli-i aitsü atema nisungbaji temulung meyiptsüla. Kechi agi tongdangba agi nai Tsüngrem yimliji mangur ibaji agienadoktsüla. Iba tetongdangbaji temenen.
Süngdong nung tuo tejenji tsükadok nung dang tou tasen adokba amai. Temenen medoktsü tashi, Tsüngrem ainji alipo nungji rizüngtsü makok. Tanela temeshi ajanga Tsüngrem tashi ainji alipo nungji rizüng nung dang asen takümji Tsüngrem tenlaki akümer.
Shirnok temulung meyipogo, parnoki Tsüngrem tanelar yimliji api nungji angur. Tzü aser tanela nung kodang sodir, idangji-ang temeshiba tanela indangji tali jangjar. Itemji shisa taka tamangertem lir. (Tanela nung shisa taka) Anungji tamanger kati Tsüngrem yimliji angutsüla aser iba yimli jagi aitsüla. Iba ochiba indangji Peteri tenemnü benjung nung tatalokba ajanga kuli asüba asenoki lai ajanga angur. “Temulung meyipang, aser nenok nisung shia pei temenen adoktsü asoshi Yisu Khrista tenüng nung baptiang aser nenoki tanela temeshi sempetji agizüktsü.” (Tim 2:38)
Tsüngrem yimli indang tesayuba aser tamendakdakji yamai: “Anüdok süngküm asem, aser anüdok tip süngkümpong asem, aser anüdoklen süngkümpong asem, aser anüolentip süngkümpong asem liasü” (J.A 21:13)
Tejen lai mapang Israel nungeri kuli ana agi Tsüngrem mekülem. Tsüngrem tanelar yimli; kong Tsüngrem alir, ibaji kümtetta maliasü. Tanabubaji tanela temeshi parnok nem magütsüi liasü. Aji asünung parnoki Tebuji mekülemtet. Saka Yisu tesayubaji ya, “Tsüngrembo tanela, aser shiri pa külemdir, tanela nung aser atangji nung külemtsü tim.” (Yhu 4:24). Tebui iba ama külemerji bushir ta Yisui tejangja kuli asüba asenoki lai nung angur. Anungji asenoki nisunger ozüngtemji tesayubatem ama sayua asenoki amajok nung pa mekülemtsüla.
Asenoki lai ajanga angur, Israel nungertemi Tsüngremi agütsüba ozüngtem mebenshitet. “Kotak tenyartemi ozüng agütsüba ama asenoki agizük, saka asenoki mamshir.” (Tm. 7:53)
Yisui alima nung Tsüngrem yimliji amenlok, saka alima nungji mojing yimli aliba agi mojing yimli nungji Tsüngrem yimliji mapa küma meinyakteti kümdaktsütsü asoshi mojingi Yisu atidanga liasü. “Nai apudaker ni külemra, item ajak ni ne nem agütsütsü.” (Mt. 4:9). Yisui iba alima nung Tsüngrem yimli amenlok. Saka mojingi par nisungtem nem chichiba chubaji mekülemdaktsüner.
Tsüngrem tanelar yimli nung par chirtem asütsü asen kibuba Yisui shimer. “Nenok alima meyong asübo alimai pei meyong meimla, saka nenok alima meyong masü, joko ni nenok alima nungi shimtet, ajagi alimai nenok sempar.” (Yhn. 15:19) Ni kechi koda alima meyong masü, yamaji parnoka alima meyong masü. (Yhn. 17:16)
Alima nung Tsüngrem tanelar yimliji asen tebu kotak nung alibai Yisu Khrista ajanga agütsü, koba atema asenoki teti Tsüngrem tenüng asanger. Alima tashitemetet aser alima putipuyangji kechi koma tejakleni odir oaka, mesüra anüng tom nungji ki sür idakji liaka, tsüngrem tashi ajanga itemji nisungi inyaktet, anungji Tsüngrem tashijisa tulutiba lir. Anungji asen tebui asenok nem yimliji agütsütsü ta asenoki angatetdi.
Farisitemi Yisu dang tasüngdangba ka yamai asüngdang. Tsüngrem yimliji kodang arutsü? Yisui langzü, Tsüngrem yimlij penzütsüsa temaitsütem agi masür. (Lk. 17:20)
Tenyar Pauli ashi, nenok Tsüngrem tenlaki, aser Tsüngrem tanela nenok dak alir ta nenoki memetet no? (I Cor. 3:16). Tsüngrem tashi ain ji tanela temeshi ajanga asenok dak alir. Kodang Tsüngrem tashi ainji asenok dak lidir, asen temangji Tsüngrem tenlaki akümer. Naia ajangshiogoma? Mesüra nai ibaji jangjaogo ma? Kodang Tsüngrem yimli asenok dak rizünga lidir, iba yimli nungji mojing nem yimsü mesüdaktsür. “Kechiyong Tsüngrem yimliji tachitsü tajemba ama masü, saka tanela temeshi nung, temeshiba aser tepela lir. (Ro. 14:17)
Anungji Tsüngrem yimli-i aitsü atema na aser ni tila tanur mulungjang amai akümtsüla, kodang Khrista tanela ne dak aita lidir na uluba aser na temetetba makai kümdaktsür. Anungji asenok temulung meyiptsüla aser temenen toktsütsüla, aser tamang agi tanela temeshi ajanga tsüngrem ain agizüktsüla. Idangji asenok Tsüngrem chir akümtsü. Kechiyong ne dak Khrista tanela aita lir. Tsüngrem tashi tanela temeshi ajanga tamanger nem agütsür, ibaji tanela temeshi ajanga asenoki magizüktet tashi, asenok ajak Tsüngrem chir masütsü, aser Tsüngrem senmangera masütsü, saka Tsüngrem tanela yimlijibo asenok nem agüjadokogo. Shibadak Tsüngrem tashi ain lir pai ashitsü pa temangji Tsüngrem tenlaki. Pa dak Tsüngrem yimliji amenlokogo.
Israel lima nung Tsüngrem yimli amenlokogo ta Israel nungeri tejen lai mapang nung mangatetba ama, tanü asenok tamanger aikati Tsüngrem yimli indang mangatetba agi sen meimer aser ochi mashir mapa inyaker. Kechiyong rongsen agi tanela tenük pokdaktsüogo.
Anungji tanü asenok tamangertem tepilemtsü ka agi menepogo. Iba tebilemtsüji yamai. Tanü Arogotem nung lanur eshikati dang shilem agir, saka lanurtemi sentep kidangi marur, aser Tsüngrem külemtsü mejangrar. Parnoki rongsen aser tashitemetet nung dang temulung agütsür. Parnok alima shisatsü nung mongin kümdaki saka tanela shsiatsü makai akümer. Parnoki Tsüngrem nungi anguba shisatsüji magizüketer amai ajiteter. “The fear of the Lord is the beginning of knowledge: but fools despise wisdom and instruction.” (Proverbs 1:7). Tsüngrem shisatsü aser tesayuba sembaba nisungji suwar. Tsüngrem shisatsü aser pa tesayuba sempaba jagi tamangertem teimla samadaktsür, idangji temeim mokonga kümadoktsü; aser nisung rongnung tesünep aser tepela makai kümadoktsü. Yamaji dang lira tamanger aiakti sen dang ngurbo tanga yimsü tamangba leni meyipa aotsü menua mali. Ibaji tarutsü tamanger tarendaktsü aser Tsüngrem yimliji alima nung züina motettsü, aser Tsüngrem yimliji tasen AROGO ta mangatettsü.
Tejen lai mapang nunga Tsüngremer tanelar yimli indang mangateti liasü. saka asenok ajak Yisu zü agi asen temenen shitok nung asenok temulung meyipogo. Anungji asenok ajak Tsüngrem yimli jagi aitsü ta teimla khar. Khristai Tsüngrem yimli dang bener aru masü, “PAJI TSÜNGREM YIMLI”. Khrista asenok dak lira, Tsüngrem yimli asenok dak alir. Anungji tia ajak nung asenoki tenüngsang agütsüteter.
Asenoki maneni pa tushir, aser pa tenüng asanger. Takok aser tamakok mapang nung, shisabulu aser khuret agi anendang, shirang yipden nung, asenok pa dak jennoker. Tia ajak nung pa asen lenir aser asen kümtetdakba.
Asenok tanela nung alidang pa anasai aor, pa tushir, pa tenüng asanger, idangji ne tanela den Tsüngrem tanelai mapa inyakba nai tali jangjaa angateter. Idangji na tepela teperiba akümer. Saka na rongsen akaba jagi iba tepelajibo munguteter. Khrista nungi anguba tepela asen mulungjang nung moshia aliba jagi asenoki Yisu indang kuli mesüi meliteter. Asenok uluba aser tashitemetet Khrista tenüng nung samadaktsüba jagi asen mulungjang nung tamang agi pa talidak agütsür. Khrista tesangwa shiba dak yaloktsüogo, pai Tsüngrem ain aser pa tashi indang tali shitettsü, idangji na ululoa aser tashitemetet ajak tazüngla kümadoktsü. Idangji kibuba sentsüwangshi ne dak jungkai adoktsü. Kechiyong ne menen ajak yisu asüba kangki nung angenlokadokogo. Yisui ashi, “Ni kikümbang, ni ajanga shiri aiter pa kümzüktsü aser aitli tuguli ta asütsü aser chiyungtsü angutsü.” (Yhn. 10:9).