Khuret Belendokba

Naga yimten tebilemtsü reprangtsü asoshi Nagaland tatartem nungi shimtetba “Parliamentary Working Committee” senden yakanü Kohima nung amendang taoba küm roker dak tema Naga yimten tebilemtsü ken o melatetteti aruba ken o tekaratiba nung latetjang ta ashitsü asoshi ato kilonser Narendra Modi ajurui telok ka aotsü lemtetbaji shitak amai saka tenüng agia oshilu ka ashir aor asütsü. Iba denji ano kasa senden nung NSCN-K aser India sorkar na tsüngda tanaben yimjung lapoktsü asoshi Naga Hoho aser Eastern Nagaland Peoples’ Organisation na NSCN-K lenir Khaplang ajurui yoktsü lemtetbajia tangatsübo shitak amai saka peisasa abentsüba khuret ka tangar nem  benloktsür asütsü. Atangji, Naga nunger asoshi tebilemtsü tulutibaji yimten tebilemtsü akoktsüba khuret ya asütsü. Yimten tebilemtsü ya tatem kati arua melatettet tashibo Naga nunger akaba aser metetba rongsen ajakji Naga lima renloktsü asoshi mamshitettsü. Ibaji ajaki angateta lir aser Naga nunger yimten yimsüsürtemisa tangatetba, anungji election shia yimten telok ajaki nübortem tsüngdang inyaktsütsü nangzükba  mapatem rongnung Naga yimten tebilemtsü tatem küma telatetba kati bener arutsütsü asoshi nangzükba onük ya asütsü. Aji oda, 1964 küm nungi Nagaland nung yimten yimsüsürtemi Naga yimten ken o latettsütsü asoshi nangzükba tang tashi melatettetba dang masü saka tebilemtsü tuluba kümdaktsüba angur.Atangji, Naga yimten tebilemtsü latettsüba ya mapa temela masü saka tamakoktsüa masü, anungji yimten yimsüsürtemi latetnü nungbo latetter lila ta bilemer. Joko, tebilemtsü tuluba-tuluba küma aor asünungji, Nagaland nung yimsüsürtemi Delhi nung alir yimsüsürtem dang Naga yimten tebilemtsü ya tekaraba nung latetjang ta dang masü saka yamai latetdaktsüner ta ken o terenemba kabo bener orr jembitsüla. Lemtetba ama, asüng Nagaland nungi yimsüsürtem oagi ato kilonser ajurua Naga yimten tebilemtsü ken o yakta latetjang ta mepishitsü. Idangji, Narendra Modii ‘hai’ ta ashitsü asü mesüra koma latetdaktsüner (?) ta asüngdangtsü ta bilemer. Item ama tasüngdangba ka anabo temulung nung bilemdanga ato kilonser majurudang Nagaland nung  yimsüsürtem mulungjang nung khuretsa bilema anibelem terabosa agitsü tangatetba aser temulungtetba alitsüla. Ajisüaka, oagi Delhi nung ato kilonser ajurua Naga yimten tebilemtsü ken o ya tekaratiba nung latetjang ta ashitsü aser NSCN-K lenir ajurutsübo tangar yoktsü ta lemtetba nung jagibo tagitsü madoktsü. Naga Hoho aser ENPO na pronglai pei pei sasep nung Naga nunger ajungtsü asoshi inyaker saka tena longjema mali, anungji melongjemi aliba telok ana orr telongjem aser yimjung indang jembitsübaji tasak asütsü. Ibaji dang masü saka Nagaland Legislative Assembly nung amenertemi election mapang nung Naga yimten tebilemtsü akoktsü asoshi kar yoktsü ta nangzük masü saka parnokisa jembia inyaktsü nangzükba lir. Aji oda, Naga yimten tebilemtsü akoktsüba shisatsüji Kohima aser Delhi nung dang masü saka Naga nunger alidak yimtsüng aser arem nunga angutsü. Ibaji angateta yimsüsürtem mulungjang nung Kohima o Delhi na dang masü saka oagi NSCN-K purtem aliba tesem tashiji tonga oagi parnok den Naga nunger ajak ajungtsü jembitsübaji mulungtettsüla aser renemtsüla. Ibai asen melen tangar yoktsüba mapa aser mapang masü mesüra mapa temela shima aseni inyaktsü aser tasak tashi tangar nem inyakdaktsütsü ta bilemba purtemi yimsüsüba putu masü. Aji oda, Naga yimten tebilemtsü akoktsü asoshi yimsü sünür süra, tebilemtsüji akoktsüsa temulungjang temerük agi anibelema arema inyaktsüla. Yimsüsürtem aikati tebang agibo Naga yimten tebilemtsü indang kanga shisabolua jembir saka parnok jagi kenü danga Naga yimten asoshi nübo magütsüdang aser Naga yimten tebilemtsü latettsü asoshi shisa agüja o ka danga meshidang. Ajisüaka, item jagi kidang mena yur asüngsa Naga nunger longjemtsü aser Naga yimten tebilemtsü akoktsü indang kanga sashia jembir. Joko, Naga yimten tebilemtsü akoktsü asoshi tangar dang inyakjang ta ashitsüba mapang masü saka yamai latetdi ta ashitsüba mapang lir. Iba shisatsüji ngutettsü atema yimten yimsüsürtemi anibelem arema  meranga inyaktsüla.