Kibong Ketdangsütsü Ajungba Tetsü

~ N. Imo Longkümer.

Kibong atema meranga inyaka rongsen bena arutsü shilem tulutibaji tebur mapa. Saka iba ketdangsütsübaji tetsü kaji lir. Kechiaser iba atema teburi tetsürji agir. Tetsü kaji kibong nung Home Minister ta züngshir. Laji kinungbu korang lir. Kibong nung atalokba korang ajakji kinungbui asemer. Anungji kibong rongsen timi ketdangsübaji tetsü ji lir. Tanü lima nungbo tetsü aika Govt. mapa tulu nung lir, ano kodanga azünga maliba private aser company mapa nung inyakertema lir. Saka pei kibong ketdangsütsü indangbo parnoki süoki ia bilema inyaker. Kibong atema anogo shi senotsü koda lalutsü mesüra koma kümzüka ayutsü idakji la kibur. Ibajagi ketdangsü metetba tetsü tajung kaji pei kinungpur aser chirnur temi asanger aser akhümtsübur. Oda kecha maka tia kati ai nunga tetsü jagibo teyari lenmang koba inyaktettsü ama mulung alemer. Engraji-I MOTHER ta asüba ya “Master of the House Ever Remain” ta ashir. Saka ketdangsü mashiba tetsü ka dakbo kinungbur aser chirnurtemi mulung malemer anungji la ket nung senotsü mamdaktsür.
Tanü asen lima nung takar ket nung sen anak ama yashia amshir par semchir semnur tashi talubosa agitsü rizüngteter lir saka sensakertem tanü poksüng inyaka alir teimba. Yamala tia nung pei tia masadang tangar jilu ajizükdang kibong aika raksar. Takar kibong nungi aruba tetsü ka asütsüa akok saka par kibong tia metettsübaji la wadang.
Tesasatsüka tebur dang masü saka tetsür aika kinüngeri memetet kinungpur dang masüngdang sentsüh tsüdenba, kechi südang koba mapa nung endokba tejangja makai sen lakh-lakh tsüdena yur nüma tang-tanga senzüba tetsütem angutsü. Alima ya sayatenya lima küma aor asünung idakji sensakpur tia-i aitsü lenmang tapu aisü lir. Anungji pei jenjang masadangi tanguba ajak arishia, tangashiba ajak inyakdangnüa ora memeteti alar jenjangi alutsü. Tamalenbo kibong takar liasü saka ketdangsü mashi lia-lia aju-ajua lirepa aoba kibong jenti angutsü. Yimtsüryimer, kinüngertemi meteta mapa kar nung takoksa anguba masü saka ketdangsü memetetba nungi adokba tebilemtsü.
Yimsüsür tema azünga mali kibong nung timtem adokba case bendangtsütsü senzüba angutsü. Kechi ashitsü? Kibong timi ketdang mesütetba tejang atanger.Anungji sayutsüngir kaket tapu 12:13 nung shia aliba O “Tatempangji ya, ajak angadangogo Tsüngrem tsübuang aser pa ozüng benshiang kechiaser nisung teinyaktsü ajak agi ojang” ta asüba amato yimsüsürtem külenia oli, ajak angadangogo kechi tajung malia, temulungjang anki-a tanga yasüra majungtsüsa, anungji iba kibong ya tsükchi yaa balatsütsü asenok teinyaktsü ajak agi ajidanga ta süli külenia oli yamaji ajuruli ta lanur kibong jenti baladagi. Kibong nung timi ketdangsütsü memetetra yamalaji ataloktsübasa, kibong tim ketdangsüba nungbo Tsüngremi moatsür aser kibongji lireptsüka pei kecha aka aji agi pelaa alir.
Asen nübor mesüzüktsü kanga temela, tiyazü company tapu-tapu arua sen bendentsü lenmang kangmelaa angur. Noklang nung noklang tetemlok ketermapang tatsüka tsüngda meyipa angutsü asayaba nung asen nüpur süoka meyokdaktsür aser sentsüh tulu atsür. Iba lima nungbo Bank mesüra Company loss achitsüsa sen asayaba mesüra Bank nung bendenba kecha mangutsü. Kanga melaa repzüka metendangtsüla.

Iba Olemsabang nung lemsaba ken-o aser shisatsü ya iba ocet zülur-i bilemba ken-o ama tazünger-i angateta agitsü mepishir