Kidong nüngja tim amshiyim

–          Dr. M. Temjen Longkumer, Kohima.

Alima nung kin shia jayajako, kin kidong sobalibaren balala lir. Pei dak kechi apet iba yimya nung sobalibar. Tatishitsü agi, Meghalaya nung Khasi kin tetsüri senmang amanger (matriarchal/matrilineal) aser ibaji memelenshii sobalibaa arur. Hindu nunger ‘caste system’ nung kasa ‘caste’ mesüra ‘jati’ den kiba lempur (endogamy) aser tebupa kidong (title) nüngja amshir. Tatishitsü agi, Sunita Sharma, Rajesh Sharma kinungtsü. Angami nungera kibong kumer tebuba kidong zulur, tatishitsü agi Asano Sakhrie, Roko Sakhrie kinungtsü.

Saka asenok Aor kin-i tangar jilu angazüka benshiba nungji lendong lir ta nibo bilemer. Asenok Aorbo oboula, otsüla nungi kidong kasasa ana melempur. Taliyim asüyonga kidong balala ana lembu mazük ama bilemra melempur. Anungji, kibong kumer kinungtsüi kinungbo kidong tatishitsü agi Narola Jamir, Toshiba Jamir kinungtsü ta amshiba jagi kin kidong mebentet mesüra tebenja (confusion) adokdaktsür. Semchi semnur rena (generation) aodang, tetsüh (grandma) kechi kidong liasü aji memetetsü. Ibaya kechiba tongtibang süra, asen Aor jayajako tetsüh-tebou kidong taren (amo, anük, oko, ojatanutsü, etc.) tesendaktep nung jaya jakor. Tangar kin aika iba ama sobaliba tajung ya mali. Anungji, asen sobaliba tajungya tangar nemang nükshidaktsütsü ashi, kechiba tai benshitsü ta nibo bilemer. Bendanger sobaliba (foreign culture) ajakjibo asen lokti atema tajung mesüra tapet masütsü akok aser libaliro nung timtemang adokdaktsütsü.