Kipok Sayuji Tsüngi O

– T. Tsukjem Jamir, Dimapur.

Yimten aser arogo nüngdak mapa ajak kibok nung ajurutepa jempitepba ajanga mapa tasak ajak jungjunga rajema, angateta takok ngua inyakteter. Kiboksem ya tanü asüng tentetba mapa ka masü saka tejen putu nung Greek nungerji alima nung mezüng (phyolosopher) shisashir liasü. Greek lima nung school makadang kipok sayuji kanga tongtipang liasü. Iba putu nung Socratesji mezüng shisashir (Phylosopher) liasü. Pa shisatsü tulu ngua pa nütsüng Platoi arua pa dang nungi shisatsü angazük. Aser ano. iba sülen par student Aristotle arua Plato tang shisatsü angazük. Aji oda maneni asangur Alexander the great-a Aristotle dang alima shisatsü den yimsüsütsü peria angazük.
Asen Ao limai Khristan osang tajung marudang, Ao kinji Political Science nung ashiba mesüka Ao yimtsüng shiaji city state kaka ama lia aru. Aji oda, pei pei süngkümshi nung putu menden takang küm 30 atema lateta ozüng ka kübok lirepatsüka metsüngshia reta yimsü süa aru. Iba putu nung school maka saka lanurtemi pei yimsüsürtem dang sobaliba, külemküja, amongtsümong aser koda kin kidong balala den kibalembua lia aru, itemji angazük.Parnoki yimsüsür kidang milong Entsü (tachi tajimtsü) bener oa mapang shia parnok dang libaliro ajak angazüka aru. Iba ama sobaliba tajung ajanga putu aika lipoklisang kin kidong otzü aser tar nunger otsü kecha mesamai belentepa angazüka benshia aru. (Retold oral tradition generation to generation).
Tejen lai putu nunga Tsüngremi Israel nunger putirtem dang par libaliro oshi oben mamadoki tsüraburi pei chirnurtem tang züngzünga sayutsü yamai ashi, “Nenoki nür chirnur dang Tsüngremer ozüng nentaka sayuang, na kidang mena alidang aser na lenmang nung jaja dang aser na mejang dang aser na shishi dang Tsüngremer telatet ozüng maneni sayuang.” T.K. 6:6. Aji oda, Israel nunger Egypt lima nung küm 430 alar tia nung alidang aser ano arem lisem lima nung küm 40 jaja dang aser anosa Babylon tepuokdak küm 70 alidang par oshi aser parnok külem kija tamangba maparen mamadoki maneni benshitsü putirtemi kija kibong aser par tekülem dak Synagogue nung sayu.
Yisu alima nung alidang kenü anogo alimelen sarur Zakia kidang Yisu aruba ajanga pa temulung meyip. Idangji Yisui Zakia dang ashi tanü, iba kidang tekümtet arua lir. Lk. 19:9. Ano aji oda Yihuda nunger Laishir, ozüng meteter, tambur Nikodema aonung nisung maliba mapang apir Yisu dangi arua teti tekümtet asoshi asüngdang. Iba aonung Nikodima Yisu nungi teti asoshi tanüla tekümtet angu. Ita ishika lir külen pai Yisu nungi tekümtet tepela anguba ajanga tepela agi kodang Yisu asü, pai Yisu temang nung mezütsütsü teronem menemba kg 50 benür arua Yisu mang nung enoktsü. Yohan 19:39. Item tatalokba laishiba otzütem nungi asenoki angazüker. Tanüla tekümtetjia kibok nung tajak O tejak na ajurutepa jembiba ajanga nisungi mela mela tekümtetji angateter ta asenoki rajema metetdi.
Khristar osang tajung asen limai arur joko küm 140 tema arur, aji oda ano Ao arogo 50% bo küm 100 centenary mongogo. Iba den külemi Tsüngremer taochi tulu ajanga asen limai Revival tulu arur küm 40 tashi arudagi. Tanü India nung state 29 rongnung Naga lima dang Khrista asoshi (Nagaland for Christ) ta declare asübaji asenok state dang lir. Saka koda tesasatsükaji tanü putu nung yimtsüng aser town arogotem nung sentep sentsüi arur kanga ajema kümogo, aser iba den ter shilem aser temeranger tenla agütsütsü tanü kijung lanu kibongtemi temulung magütsür. Iba jagi sayur Aor tamangertemji Laokikia arogo nunger ama temekonga masü, tatsüka masü telemtet (Nominal christian) tamangertem tongtibangsa asen chir kiyim lanu kibongtem lir.
Iba ama tamangertem anü tashii apudang süngo lanu mela mela azülaa aoba ama, tanü putu ya alima putipuyang, aser scientific technologyi atsüba ajanga lanurtem aser kijung lanu kibong aika tamang rajang kümdaktsüogo. Iba den tanü putu nung Aortem Lipoklisang, kin kidong yimküm otzü aser moatsü, Tsüngrem mong nung temulung tali agütsür. Item maparen nung nübu mapang rongsen jenti laludagi. Item maparen balala ajanga tamanger tajung aika pei tamang jenjang samaa kümogo. Aortem Tsüngremi shisatsü, rongsen aser kechisarina nung kanga moatsügo. Saka tanü lanu asensortemi Tsüngremer ola mangai akümba ngua ya koda asütsü ta teti bilemer. Adianutem, tanü asüng Naga nunger yimtsüng aika toktsür asen Ao lima nung yipru tesashi tulu arua Ao yim 30 dak kongshibaji ibai Tsüngremi yimya ka agi asenok den jembir ta metetdi arung. Tanü putu nung Aor kijong lanu kibongtem den kipok nung sayutsüsa mapang agi bener arutsüogo. Anungji tanü shirnok Kibubai jateta toklang tenzükertem lir aser ano shirnok Kibuba nungi tanüla tekümtet ngua lir, asenoki talangi moutetaka asenok anasa aliba kibongtem dang tonga oagi tekümtet osang tajungji sangtongtsü merangdi.