Kodamasü longjemba

Tang Nagaland tatar senden nung opposition züngsem kata mali tatar ajak sorkar nung adenba telongjem ya longjemnüseta longjemba telongjem masü saka kodamasü longjemba telongjem ka lir. Iba jagi Congress o BJP nata kodamasü longjemba angur. Nisung karibo Naga nunger longjemtsü jembiba to shitak longjemtetogo ta bilema alitsüa akok saka ibaibo Naga nungertemi aginüba telongjem to masü saka tatartemi aginüba telongjemang ka lir. NPF teloki aniba Democratic Alliance of Nagaland (DAN) nung adener tatar ajaki kilonser menden tajung aginür aser Congress telok nungi adokba tatartemi opposition nung alitsü maremer ta asüba tensa ka nung T.R.Zeliang chief minister sür aniba sorkar bener aotsü atema melongjem majung, longjemba telongjemji ibai lir. Atangji, tatartem ajak temulung ka ser Naga yimten tebilemtsü koka jembitettsü asoshi longjem amai yimsüsürtemibo jembir. Ibaji shibai nunga ta ashitsü. Aji oda, mapang tatsüka tsüngda nung parnok ajak tenüng nung telok ka Delhi tashi orr India nunger yimsüsürtem ajurutepa Naga yimten tebilemtsü ya tekaratiba nung latetdaktsüner ta shir aruogo. Parnok asoshi Naga yimten tebilemtsü latettsü asoshi inyakbaren nung ibaji tatembang asütsü asü mesüra ibaji tetenzük ser ano shisalen tajung karbo teyua inyaka aotsüar, ibajibo mapangi dang ashitsü. Ajisüaka, shisabolutsü kaji oagi center nung BJP teloki Congress adenba sorkar nung BJP madentsü ajangajanga shia lir aser ano Congress telokia BJP adenba sorkar nung Congress madentsü asoshi tan Nagaland tatar senden tenzüktsü anogo ishika lia nenshia metetdaktsüogo. Aji oda , iba ama yimten tensa tia ka nung oagi center nung alirtem jagi Nagaland nungi tatartem longjemer ashiba oji nanga agizüktsü asü magizüktsüar terata tuluka lir. Iba ama mapang ka ya, talisa, Nagaland tatar senden nung BJP aser Congress tatartem asoshi tatidang tuluka asütsü. Joko, parnok ajak longjemer akümba sorkar asoshi senotsü sentong yanglutsü senden amener, anungji T.R.Zeliang sorkar nung maden aremtsü purtembo oa adoktsüla. Atangji, sorkar nung dena aliba medeni toktsür aotsübaji temela masü, ibajibo yimten tangatetba nung pei akoksa arema inyakba mapa ka asütsü. Aji oda, Nagaland tatar senden nung Congress pur tatartembo süang kümang, T.R.Zeliangi aniba sorkar nung adentsü lemtetba nung masetshitsü südi. Iba amaji ka atalokra, BJP tatartem asoshia koda asütsü (?) ta asüba tasüngdangba ka langzütsü anendaka lir. Aji oda, Congress tatartem sorkar nung adenba ajanga BJP tatartema dena oagi Delhi nungi T.R.Zeliang sorkar nung madentsü asoshi tetuyuba agütsüra Nagaland BJP tatartem asoshi tebilemtsü tuluka asütsü. Joko, Congress tatartembo Congress teloki Congress telok nungi anenja lir, anungji tangbo Congress masü amato kümogo. Iba kasaji Nagaland BJP tatartem dak atalokra, Nagaland tatar senden nung Congress aser BJP telok na prongla mali asütsü. Ano, külen ola madoktetaka, NPF telok nungia T.R.Zeliang maginürtem to temulungbo pa den mali ser mapang tajung ka ataa lir. Ibaji Nagaland tatar senden nung yimsüsürtem longjemba tiaji lir. Parnokibo mepelatsüa akok saka iba ama telongjem yagi Naga yimten atema tuluka meinyaktettsü aser nübortem ajangzüktettsüsa meinyaktettsü. Ibai külemi longjemer tajung ka inyaktsü longjemba masü saka kar sorkar nung menden tajung aginüba agi aser kar tangar makokba agi kodamasü longjemba lir. Iba ama telongjem ya nübortem asoshi temoatsü masü lendong aser takoksaang asütsü. Iba ama mapang nung nübortem kanga saksalema alitsüla aser tim masü inyaka angudangbo ola adoktsüla. Ano, talisa lokti tentettem kobasa Naga nunger asoshi inyaktsü tenteta ali, item lokti tentettem jagi Nagaland tatar senden nung opposition telok ama bilema meinyakra, manger sangwa nung yimsüsür ajak longjemer Nagaland yoka chir alitsü !