Kodang ochishia litettsü ?

Atangji, alima nung tia majunger karbo ochishia meliner. Item purtem jagi mapa shitak indangindanga inyakba nungi pei nüngdak peria jangratema alitsüsa lenmang peria liaka, meshitak aser ozüng alema inyakba mapatem inyakba nungi aruba rongsen ang teindangba aser tajungba amato bilema ‘blackmarketing’ mapatem dang inyaktsü. Ano, tia majunger telok ka lir, item jagi peisasa inyaktetba mapatem nungi Tsüngremi pei nüngdak dang nungi talila moatsür ser nung ano talila aginütsü. Item purtem jagi kecha agia tenük masünger, anungji tali akatsü atema pei mapa inyakdak ochimashi mapa inyaktsü meranger. Item jagi sensaker, mekokmeiner, tantsür-tambur, tetsür-tanur aser shirangertem meyong shilem dena rakzüka agir. Item purtemji manger sangwa nung mejungketa tua akar saka ano iba jagi tenük masüng ochimashi len nungi rongsen bushia bushia tesüsa takoksa tulu nung pei taküm aser kibong tembanger. Ano, alima nung ochimashi telok ka lir, item jagibo ochishia linür ser nung makamaitba agi pei nüngdak peritsü merangdang tatidang mekoktet ochimashi mapa inyaktsüsa akümer. Iba telok nung alir Naga nunger aika lir. Item rogotemibo akok tashi ochishia linür saka parnoki parnoksasa parnok nüngdak meperitetter aser government teyari agi parnok ket matonger. Item jagi temulungjang nung, kodangang ka ochishia litettsü ta bilema sarasademer. Itemji temenen purtem saka parnok sarasademji Tsüngremi angashir, kechiyong Pai parnok temulungjang aser parnok tia meteta lir. Item purtem, shirnoki ochishia linür saka melitetter, parnokji yimtak aser town nung ayangertem aser office balala nung tangar kübok inyakertem lir. Tanü iba yimobilem ya parnok tensa tiaji angateta kodangang ka asenok ajak ya ochishia litettsü ta bilema zülur. Tanü Nagaland nung nübortem ajaki yongyaba anogoji ochi yimsüsüba yimli ka nung lidangner. Idangjibo, nisung shingaia shinga indang rakzüka agitsü mebilemtsü. Idangjibo mapa meinyaki sen agizüka agitsübaji maksü mapa ka asütsü. Idangjibo, office nunga bill aser allowance tiyazü yanglutsü tebilema mebilemtsü. Idangjibo yimsüsürtemi nübortem yaritsü bilemtsüba daka alaka pei atema tim masüba len nungi rongsen bushitsübaji tim mapa masü amai akümtsü. Atangji, iba ama ochi yimli ka yanglutsübaji tasak saka tamakoktsü masü. Iba ama ochi yimli ka yangertsü asoshi senso ajaki pei pei shilem agitsüla. Ochi yimli kaji ochimashi mapa inyaka meyangertettsü, anungji nisung shiai kenbo timtem aser takoksa tilakabosa aremtsüla. Aji oda, ochi yimli yangertsü atema ayatzüra aremtsüla, makamait aremtsüla aser Tsüngremi moatsüba nung teti tenük sünga alitsüla. Aji oda, kodang nisung shiai azümesena melii pei akokba mapa inyakdir, idangji pei nüngdakbosa peria akatsü. Idangji dang nisung shiai ochishia litettsü. Atangji, ochishia alitsü atema mapa inyakba aser pei peri akabaji teperi masü saka tongtibangba ka lir, ibaji nisung shiai pei tetsü taso lima meimtsüla. Kodang asenoki asen lima meimdir, iba shisatsü jagi asenoki asen lima menentsüsa ochimashi mapa meinyaknütsü. Pei lima meimertemi mapa meinyak chiyonga mekazütsü, pei lima miemertemi ochimashi aser tashiyim agi rongsen mebushitsü aser pei lima meimertemibo pei tajangzük arishia mapa mashimashi meinyaktsü. Pei lima meimer yimsüsürtemi nübortem nem magütsü ser parnok meyong shilem magitsü, pei lima meimer tulurtemi pei lima nung terenlok mapa meinyak ser inyaker ama file nung mezülutsü, pei lima meimer tesayurtemi school tanurtem dang kanga nendaka sayutsü, pei lima meimer sapaitemi ozüng raksar metsübutsü, pei lima meimer obendangertemi obendang shitak agütsütsü aser pei lima meimer contractor-temi mapa jungjunga shitak inyaktsü. Item pei lima meimertemji tangar masü saka asenok asütsüla. Pei lima meimtsübaji tanga nungi masü saka asen mulungjang nungi tenzüktsü aser itemji asen teka agi mapa küma inyaktsü. Idangji dang asenok ajak ochishia litettsü. Aji oda, ochishia linürtem ochishia litetba yimliji koda topur tajung aser jangratemtsüka asütsü !