Kübui metembangi yutsüba mapa inyaktsü: Suu Kyi

Myanmar opposition lenir Aung San Suu Kyi, linük nüjiso atema taküm bendanga agütsür aser tebu, Aung San nem tetushi agütsütsü asoshi Yangon nung aliba Martyrs’ Mausoleum-i aruba noksa nung angur.  Aung San 1947 küm kahsetba sülen taküm küm 68 ajunger.

Myanmar, July 19 (Agencies): Deobar nü Aung San Suu Kyi-i tebu kahsetba otsü lemsatepba mapang tan election ya ajanga tebui medembangi toktsüba maparen tembanga inyaktsü aser shitakba temelenshi bener arutsü, ta nüburtem dang ashi.
Taküm November ita 8 nü lai aniba National League for Democracy (NLD) party-i shilem agitsü aliba ya, küm 25 buba nung tan mezüng genereal election nung shilem agir asütsü, aser iba election ya bilemba ama tetsükdangtsü kecha makai agitetra NLD ya takoklen asütsü imlar.
Democracy nung kanga tashi ita alila, Suu Kyi-i nüburtem temeim aser aria bilem ngutetbaji, taoba mapang tebuba den majurutepdaktsüi kidang nungi mayazükdaktsüba aser Myanmar linük nüjiso anguba nung tongti shilem agir, tebu Aung San ajanga lir.
Britain yimsüsüba nungi nüjiso angutsü asoshi temeim agi “Bogyoke” (General) ta ajasang, Aung San-i Myanmar nunger anir raratsü tenzük. Ajisüaka nüjiso angutsü ita ishika dang lia, July 1947 küm pa den nüjiso asoshi rarar nisung ti dena prangpong agi kahset.
“Linük nüjiso atema raradang taküm bendanga agütsürtem meji NLD-i maparen teinyaktsü tulu anendaka lir. Item maparenji tembanga inyaktsü asoshi NLD ya tentet,” ta tebu kahseter küm 68 ajungba mapang party headquarter, Yangon nung Suu Kyi-i la pusemertem dang ashi.
“Iba linük ya chichiba melenshi nungdang terenlok maparen bener arutettsü,” ta lai ashi.
Myanmar linük nüjiso asoshi raraba mapang, ketdangser tamajung kar kübok yimsüsüba (junta-ruled) ajanga opposition tashi mait kümdaktsü aser iba nüjiso bushiba mapang tialong nung Suu Kyi küm 20 shi ki telung nung shidanga ayu.
Nobel Peace Prize angula, Suu Kyi ya ki telung nung shidanga ayuba 2010 küm ang lapoktsü aser sepaitemi linük yimsü asütsü asoshi ‘quasi-reformist’ sorkar nem bendanga agütsü.
Myanmar nung vote agütsütsüpur million 30 shi lir aser tan election ya parnok asoshi vote agütsütsü maongka tajung ka lir koba ajanga linük nung democracy meimer kwi lir ibaji jangjatsü.
Suu Kyi house arrest nung aliba mapang, 1990 küm NLD-i election nung takok ngua liasü saka sepaitemi parnok nem yimsü mesüdaktsüi nokdanga ayu.
Iba sülen tan election ya mezüng par teloki parnok meimer kwi lir tendangtettsü.
NLD kanga meimer kati Deobar nü ashiba agi, party-i omen tasen ka shimogo, aser ibaji, “Chichiba temelenshi asoshi NLD nem vote agüjang.”
Aji oda süaka, lai aniba teloki election nung takok nguaka la temaba mendeni metutettsü kechiba süra Myanmar nung tang aliba temzüng arrla ka ajanga apuani bendanger aser bendanger den sosemba chirnurtem nem linük nung Tir menden magütsütsü, ta lir.
Suu Kyi’er jabasotem ya Britain nunger lir kechiba süra la kinüngbo ya Britain nungi liasü.