Külemnüaka Mekülemteter

September 2018 nung Supreme Court-i, tetsür tanur-tain ajaki Sabarimala tekülem kidangi aitsü akok, ta obendang agütsüba sülen India anüolen tiptsütsü longkak sashia aitogo. Obendang agütsüdang Supreme Court Constitution bench-i, tetsür-tebur bendangbaji linük temzüng alema lir; iba tenokdangba ajanga linük temzüng Arrla 14 kübok ajak kasa züngshiba temeden alema inyakba dang masü saka Arrla 25 kübok tamangba yimsü sadoka benshitsü temeden alema inyaker, ta metetdakja liasü. Ajioda taküm January 2 ayaterm nung police teyari agia arishi küm 40 tema tetsür anati Kerala state kübok Pathanamthitta district nung aliba Hindu nunger Sabarimala tekülem kidangi ia liasü. Iba anogo jakdangji tetsür meyirjang aika adenshia teka amteper tarensena nokdakbaji kilometer 620 talang liasü, aser parnoki tekülem kidangi aitsü temeden akhang. Hindu nunger tekülem ki aika nung tetsürtem ita shilem aoba mapangjibo memerük ta züngshia tekülem kidangi aitsü memelar. Akhidang nungi arishi küm 10 nungi 50 tsüngdapur (ita shilem aoertem) tetsürtembo Sabarimala tekülem kidang aitsü khenyongi memelai aru. Iba tenokdangba pusemertemi ashiba agi, iba tekülem kidang aliba Ayyappa tsüngremi taküm asüngteta alitsü azüngashir liasü, ibayongji Ayyappa tsüngrem nem akhüm agüja tetsürtem iba tekülem kidangi aitsü memelar. Tetsürtem iba tekülem kidangi aitsü atema SC-i obendang agütsüba sülen aikati linük temzüng ajanga tamangba yimsü nung mejangjongtsüla ta ashishi. Yaküm SC obendang tanaben reprangshitsü atema temepishiba ken o angadanga aruba sülen November 9, 2019 nü taoba Chief Justice Ranjan Gogoi-i aniba bench kati iba ken oji bench tuluba ka nem ang angadangdaktsütsü atema oshidang agütsüogo. Ano külen Pune nung aliba Muslim nunger apuani katia India nung Muslim tsürtem ‘mosque’ tekulem ki telungi aitsü melatsü atema SC nem temepishiba ken o agüja lir. Temepishiba shidi nungji tenati, “Temeshi kaket Quran aser ainkar Muhammad-i tetsürtem mosque telungi ia sarasademtsü nokdangba indang shia mali. Tamangba yimsü benshia amangtsü atema teburtem nem temeden agütsüba ama linük temzüng nung tetsürtem nema kasa temeden agüja lir,” ta shia lir. Iba ken o dak sendakba nung taküm October ita nung SC-i Centre, National Commission for Women (NCW), Central Waqf Council aser All India Muslim Personal Law Board (AIMPLB) dang telangzüba agüjang ta tuyua liasü. Ajisüaka SC-i temepishiba ken oji ang angadangtsü kechiyong Sabarimala ken o anüngdaka lir, ta metetdaktsü. Alima nung nütsüng sasep nung tamangba yimsü tulutiba asem- Khristan, Muslim aser Hindu yimsütem medemdangra Muslim nungeri tetsürtembo tekülem ki tema nung tindangba sü yur ang külemtsü melar; Hindu nungeria külemba tsütsü tetsürtem nem tenokdangba kar agüja lir. Ajisüaka Khristantembo temeshi Laishiba nung tetsür nungi tatishitsü agitsüsa tetsür shilem (character) aika lir, yamaji tanü tashi tetsüria yimsü tsütsütsü shilem tulu agir. Roman Catholic aser Orthodox ama Khristan denomination kar nung tetsür nem tongti shilem magidaktsür dangashi Khristantembo külemba tsütsü tetsür nem tenokdangba kecha agüja mali. Asenok Khristantembo tetsüri tekülem sabangi tua shilem agir, Pastor mapa inyaker aser putir (deacon)-a shimmer; atangji Khristan yimsü tepor ajungji iba ya-a ka asütsü.