Lemtet lenden

Naga nunger yimten tebilemtsü tatem küma latettsü asoshi NSCN-IM teloki taoba küm 20 tashi India government den senden aiben mena ken o lemtepaka melemtetteti aliba mapang ka, tang ano tanüngba Naga nunger linük tenzüker telok troki akümba Naga National Political Group (NNPG) nung lenirtemi India government den ken o jembi tenzükba jagi Naga yimten tebilemtsü ya telatetbo yakta latettsü südi ta teimla ka agütsür. Atangji, telok balala süaka kasa Naga nunger aser kasa yimten nüchiso asoshi nokdakertem lir, anungji telok trok-tenet ka tashi lemsaaka, pei pei telok tenüng nung ken o leptepba sabangi külemi arua jembitetba tangatetbaji kanga junger aser idakji takoktsü lir ta bilemer. Aji oda, NSCN-IM telok tama ser India den Naga yimten ken o süoka jembiaka telemtetba kati marutetter asünungji, NSCN-IM telokia bilemdanger NNPG denji külem ser India government den jembitsü mulungtet nung tajungba asütsü. Atangji, kasa tebilemba ya tamalen FNR telokia Naga nunger linük tenzükertem telok ajak jaoka lemsatepogo aser kasa tangatetbaji telok ajaki junger ta agizüker külen, Naga National Government ka kübok iba tenüng nung India government den Naga yimten ken o jembitsü lia NSCN-IM teloki parnok kija jembitsü razüka aoba agi tang tashi timatemer amai reprangtetter. Atangji, Naga yimten nüchiso bushir telok paikaya liaka alimai meteta Naga yimten ken o tashi itta jembia inyakbajibo NSCN-IM telok ya dang lir. Ibayongji, India-ia parnok den tama yimjung yanglur ken o jembitsü jaok südi. Ibaji asenok ajaki hau ta shitettsüla aser parnok mapaji züngshia akümtsübu agütsütsüla. Ajisüaka, ano külen koba ama tashi itta lidir liang, Naga nunger linük tenzüker telok paikaya lemsar alidak telok ka kijai telemtetba bener marutettsü aser aruyonga tebilemtsübo manentsü ta NSCN-IM teloki angatettsüla. Aji oda, Naga nunger yimten nüchiso bushirtemia Naga nunger India yimten telongjem nungi balaka razüka orr alitsüsa yimten nüchibosa mangutsü ta angateta lir. Ibayongji, Naga nunger li dena yimten yimsüsüba ka kübok melongjemtetaka, Naga nunger lokti, sobaliba aser temeimtep nungbo külemi züngshitepa longjema alitsü asoshi kari Pan Naga Hoho ka akümtsüba indang jembir südi aser ano külen kari tang aliba Nagaland state nung nung alirtem asoshi dang jenjang tajungba ka latettsü bilemer südi. Iba amaji kodang telok balala küma lemsar lidir tebilemba balala kümadoker aser telatetba kati arutsü menur. Naga nunger Independent tangsabo mangutsü aser Assam, Manipur, Arunachal Pradesh aser Mynamar kübok aliba Naga nunger li tangsabo Nagaland state den külem ser yimten ka küboki maitettsü. Iba tebilemtsüji Naga nungertemia temetet dang lir. Aji shitak süra, Naga yimten tebilemtsü ken o telatetba ka dangi arutsü kecha tasak mali, anungji memenutsüla. Aji oda, tila ka danga asüyonga Naga nunger ajak longjemer bener arura, temulung masüyonga, nübortemi agizüktsüa akok. Ajisüaka, taküm, mapang aser rongsen aika lalur, tejembiba amato masü ser telok kati dang telemtetba bener arura yangjibo tebilemtsü tuluka adoktsü. Aji oda, tanü Naga nunger asoshi Independent mangutsüba tebilemtsü masü saka ano nübortemi magizüktettsüsa India den telemtetba ka renema bener aru nungbo ta arendaker. Atangji, Naga lima ya alima tuluka masü aser Naga nungertema nütsüng aika masü, anungji Indiai Naga nunger tashi aser jenjangji ayimjema dang meteta lir. Iba ama kin ka den jembitsübaji Naga nunger ishikaji kechisüdir süaka longjemtsüla aser Tsüngrem tenüng nung David-i Goliath den raraba ama, NSCN aser NNC tenüng nung masü, Tsüngrem shibai Naga nunger mangsa shiruru ama aliba tia nungi anitet, iba Yihovah Tsüngrem tenüng nung India den jembitsüla. Atangji, tejembibo asenoki jembitsü saka India nunger mulungbo Tsüngremi dang akoktsü. Tang ya Naga nunger lemtet lenden nung nokdaka lir. Iba lenden nung kechi telemtetba agidir, iba jagi Naga nunger tarutsü lima tasen ka yanglutsü.