– N. Imtikumzük Longkümer, Siliguri.
a) Kü lanuwa mapang ozü kibong raksaba tia angudang ni kanga ajep!! Shibai raksa Tsüngremi merenshiba angudang süngmang? Tsüngremi Israel nungertem shimteter meimchir ajak dangi kuli asütsü yokba parnoki aji magizük nung par yimli sama! Alima sünga prokshidaktsü yamaji küm aika lia aoba angur?
b) England yimli nung anü malur ta Alima meimchirtemi jembia aru, Tsüngremi England yimli ajungketa anir aruba ama-dok tekülemba aika agizüka amangtsü tenzük, par yimli merena aliba sentong samadaktsü?
c) America nungeri Tsüngrem akhümtsübu, par yimli ajungketa yutsü, joko America rangbeni par akhüm tsür!! Tanü par yimli koda tamaren jenjang nung lir?
d) Naga yimli anitsü Aor nem nungloka yutsü! Saka Israel nunger ama tashi mangai küma aoba ajanga yamai aküm! Nenok tekolak masü, nenok temapur tesü akümtsü? Nenoki jashiseta tangar tenzüktsü! Aor shiba tai asütsü, asenok ajak tai! Asenok ajaki raksa! Pei taküm aser pei ateptsüng meyipa reprangtsü! Asenoki missionary merijang teryotsü ayimten! Aortem tanü alima sünga lir samaro nüngtugo nüpu aika adokogo. Alima nung nüngtugo kaket zülurtemi otsü aika züluogo, meimchir million aikati agizüka amshigo. Otsübo taküm lir, saka mapa to raksadoker aika tagitsü majung kümogo? Tamakok mapaji takokba tongshi tajungtiba lir! Tang yabo asenok ajaki shisadangtsü mapang tajung ka!! Putu ajak nung nenok tanishir asütsü ta zülua mali, khen khenbo tamadokba chir ama to akümer!! Meimchir taküm nung timtem rishikangshi tia ajurudang Ak nem agütsüba chiyongtsü to chinüa arur!! Joko ni meyipa odi, kü tai ajak nangzükdi oba nai tatok agüjang. Koda jangratemtsü benjung yanglua pelatepogo??
Asen tsüraburi amang sangwa pei teka nung ajok tilaka amer sayutsüngia jajaba to kibubai mamai lir, metsü tajung aika adokdaki!! Belemdangdi tanü U.S.A President D.Trump adoka menden nung mena lir! Mr. Trump nem lanuwa mapang mezüngnü schooli yokba anogo tetsüi Laishiba pa yangku nung inoktsür sarasadem agütsür yokba süngjang to achir asütsü.
Joko Ao ken kaket junga renemtetogo kanga pelar. Shirnokisa mapang aser rongsen tenla-a yaritepa yanglu nenok taküm arishia lidakjang ta sarasadem nung yariteptsü, yipru tulu süitema yok ama, anepdang anü topur junga adoker ama kümogo, tenla ki menungra-a arutsü mapang arur. Alima nung ken ya tanabuba kodak kikümpang asütsü.
You must be logged in to post a comment Login