“Lipok, Puti, Sobaliba”

~  I. Shilu Yaden, Sangtemla Ward, Mokokchung.

1. Okila:
Lipok, Puti, Sobaliba item onük asem ya kanga tongtipang. Saka item teratetji palala lir. Meimchir taküm nung liyonga aotsü tetenzükdak aser tongtipangtiba iba onük asem ya lir. Kin ka tashi aittsü aser tajemdakdak item onük asem ya lir. Ki ka yangerdang mezüngbuba tongshi asem nüngdaker. Kima tongshi, kiyong tongshi, sünglang tongshi. Yamaji asen taküm libaliro akang akanga aotsü item asemdakji ajemdaker tang otettsü. Saka tamashi mesüra itsüm nung ya lendonga keta lir.

2. Lipok:
Ibai alipoker otsü. Kechiyong meimchir poktetdaktsübaji Tsüngremer mapa. Anungji Tsüngremi tang jangjaa metet. Oboula nunger putu nung atalokba otsü ajak asenoki tebang o agi tang angazük. Kechiyong par putu nung tezüluba maka tebang o tang liasü. Tatalokba ajak tebang o den külemi ken mejema ayu. Anungji oji ken jaki khuli asü. Iba tangji ken O ta jümbi. Saka tanü tensa nung ojibo kanga junga jümbiteter, saka ken mashi nungji tejangja khuli (proof) mesüteter. Anungji aibelena ali nunga meteongshitepa agidi ta tang tempangtettsü.
Laishiba Lipok kaket nung yamai shia angutsü, “Tsüngremi anüng aser alima poktetdaktsü. Lipok 1:1” “Aser Tsüngremi ashi, asenoki nisung asen mesükba nung yangludi. Tebur aser tetsür Pai parnok poktetdaktsü. Lipok 1:26-27”. Oboula nunger otsü nung mezüng nisung terok poktet. Parnokji Long nungi poktet. Tebur asem aser tetsür asem poktet. Iba tesem tangji “LONGTOROK” ta aja. Aki Putu nunga Long ta asüba ya tatishitsü aika nung amshi. Anungji Lipok ta asübaji alima nung meimchir pokteta libaliroba. Anungji ibai Tsüngremer mapa ta asenoki angatetti.

3. Puti:
Ibai Kin, Kidong (Clan) telemsa Otsü. Anungji kin kidong Otsüjia pei kini tang tejangja meteta lir. Tangar kini ibaji rasatsü nung aibelena alitsü akok aser mepet-mesüang adoktsü. Saka mejangjaba otsü kar lira tangar kinia yariteptsü akok. Saka shir kin kidong südir süaka parnok sasa jangjaa meteta alitsüla. Anungji oboula, aser obala nungeri pei chirtem tang kin kidong otsüjia tantsür, tambur nungi angazüka ayutsüla tasa sayutsüngi. Anungji aki putu nung oboula aser obala nungerbo otsü-oben ajakji angazüktepa bentet benteta mapang tapet nung lemsatepa jümbiasa aru.
Tanü asen Putu nung item otsü oben ajakji meyokteper pei-i ajak metet ama jümbishinütepba ajanga tai putepa senchi menchi sütepa kaket zülu majung sütepba agi shisatsü meputep adoka kipok kisema mesütepi tang liteper. Iba jaki asen kin tang tejakleni motettsü. Laishiba nung iba Puti Otsü ya Putipuyang Kaket nung rasaa (kin kidong telemsa aser jakzükba) otsü ajak Putipuyang Kaket nung rasaa angutsü. Asenok Aor Otsü nunga mezüng nisung poktetba soyapokyaa aoba otsü nung kin kidong telemsa otsü jümbia aruba lentet lenteta tang lateta lir. Anungji kaden kati angatettepa aser metongshitepa timi libaliroteptsüla.

4. Sobaliba:
Ibaibo meimchir mezüng pokteter soyapokyaa libaliroa aliba otsü. Oboula nunger mapang tebang O agi jümbia aruba agi mezüng meimchir pokteter kin kidong palala kibalembutepa soyapokya lia aru. Parnok shisatsü aser libaliroba ajak nung jungtepa (putepa) ali nungji parnok aliba yim tangji “Chungliyimti” ta aja. Anungji aki Putu nungi tanü asen Putu tashi nung meimchir libaliroa aruba tangji Sobaliba ta ajar. Laishiba nung yamai shia lir, “Aser Tsüngremi pei ama nisung poktetdaktsü, tebur aser tetsür Pai parnok poktetdaktsü. Aser Tsüngremi parnok moatsü aser Tsüngremi parnok tang ashi, soyapokyang aser jendi renang, aser alima süngdakja aji azüokang. Lipok 1:27-28.”
Anungji oboula nunger Putu nungi tanü asen Putu tashi meimchir soyapokyaa nütsüng aika rena yimti kümteta aliba tangji asen sobaliba ta ajar. Oboula nunger otsü nunga Longtorok nung tetsür aser tebur pokteter külen kin kidong palala kibalembutepa soyapokyaa yimti tulu kümteta ali. Ibaji asen sobaliba nung keta lir. Oboula nunger külem kejaba nung takang liasü. Parnoki par tsüngrem ta sür Lijaba, Longkitsüngba, Moyutsüngba aser Süng, Long tulu yimdak yimtsüng anasa alibatem külem. Ibaji asen sobaliba nung keta liasü. Parnok Putu nung LONG ta asüba ya tatishitsü aika nung amshi. Long ama akangakanga amangtetbaji takang ta parnokia amang. Laishiba nung Yisui yamai ashiba angutsü. “Iba Lenmang nung ni kü arogo yanglutsü, aser tasü yim süngkumi ibaji makoktsü. Mtt. 16:18” .Tangatetba tamang takangji temenen tashi agi makoktsü ta asüba.
Anungji alima tetenzükdang Tsüngrem sendong nung kechisa poktetdaktsüogo, ibaji nisungi melenshitsütsü makok, yamaji oboula nunger Putu nung kechisa atalokogo, ibaji asenok Putu nung masüa ta ashitsü makok aser asen belemba agi melenshitsütsüa makok. Kechiyong idakji mepetmesüang nübor tsüngda nung adoktsü. Kechiyong iba Putu nung atalokba otsüji asenoki memetet.
Asenoki asen Aor sobaliba takang idang tebang agibo kanga jangraa jembir, saka asen taküm nung libaliroji mejungra asen sasa asen sobalibaji aseni raksar. Sobaliba tulutibaji asen taküm libaliroji lir. Ibaji ajanga tangari Sobaliba tajung majungji jangjaa ajitettsü. Lokti yar tsüngsang, kenden menü aser longsolongbenji tang asen sobaliba masü. Sobaliba nung shilem ka tang lir. Saka tongtipangtibajibo asen libaliro tajung süra asen taküm sobaliba tajung nung intetba aser majung süra majung nung intetba. Ibaji tangari tang ajitettsü. Anungji asenoki ibaji angateta libaliroteptsüla. Sobaliba tajungji Ochi yimya awashi meteta libaliro, jayajako, tsükaoka, senchi-menchi telatet ajak nung bentet benteta lokti ajak nung litetba taküm aser ibaji Sobaliba tajung lir. Oboula nunger mapang lateta toktsüba Putu menden ya Ochi nung yimsü asütsü lateta toktsü. Par mapangbo yamaji inyaka aruogo. Tanü asen Putu nunga yimtsüng shia iba mendenji lateta amshia arur. Anungji asenoki ibaji angateta asen Putu nunga ochi nung amshtisüla. Parnok mapangbo British nunger Naga Hills Deputy Commissioner aser kaket zülur J.P. Mills-i ashiba Missionary aser kaket zülur P.T. Phillipi pa kaket “The Growth of Baptist Churches in Nagaland page 14 nung yamai züluja lir, “The British had implicit faith in the Nagas. A Deputy Commissioner, Mr. Mills in great appreciation, once said, Nagas never lie.” Oboula nunger shisatsü aser libaliroba ngua parnoki yamaji khuli tajung yotsü. Anungji Sobaliba tajung ngua parnok Putu nung tangar kini khuli tajung agütsüba lir. Asenoki ibaji meraksatsütsüla. Yisui nutsüngtem tang yamai shia lir. “Nenoki kü O nung lira ajangla nenok kü nütsüng, aser nenoki Ochi metettsü, aser ochi jaki nüchi kümdaktsütsü.” Yohan 8:31-32. Asen Sobaliba nung Putu Mendenji temeshi aser Ochi ta Oboula nungeri latet. Anungji Ochi mashi nübo iba Putu menden nung amenerji Tsüngremi küm tataksük matongyonga yimsüsüba tem nung arishi tempangdaktsür. Yimsüsürtemi Ochi obendang agütsüra nütsüng nübor aiblenertemia temerenshijia agizüker aser hai-haura aka. Ibaji asen sobaliba nung keta lir. Auher külakküponger, nisungtepseter, aser parnok chir, semchir yimsüsüba menden nung memendaktsü, kechiyong asen yimsüsüba menden temeshi ta oboula nunger Putu nung latet. Anungji asenoki ibaji angateta asen sobalibaji wazüka ayutsüla.

5. Tanü Putu:
Tanü Putu nung alima ajak Temzüng Ozüng (Law, Act) ka tang kümer yimsü süteper. Saka asen Aorbo Putu menden küm semer shilang menden meraksai Governmentia wazüka toktsüa lir. Anungji iba ama tensa ka nungji asenoki asen Sobaliba temzüng ozüngji yimtsüng süngkümshi shiai akang akanga wazüka amshitsüla. Election temzüng ozüng küpok asen sobaliba meyoktepa mamshitsüla. Electionji küm 5 (pungu) atema tang. Saka asen Sobaliba nung Putu mendenji küm 30 (semer) atema lir. Yimtsüng shia Putu menden aser jila shia Senso telungjem ajaki asen sobalibaji akang akanga wazüka amshitetra tangar kinia aküm tsübutsü. Kechiyong oboula nunger mapang nungi asen Sobaliba nung zülua mayuba temzüng ozüng takang telatet temolung nung yua aser wazüka lir. Ao yimtsüng aika nung bendanger (tzümaleongmaer) melamela tang senso kümdaktsür aser itemji yimsüsüba menden nung anioka lir item jaki Chungliyimti Putu menden latetba temzüng ozüng kecha meteta mali. Item nüboji azüh memerük aser tanü ajung asaba nübu tang lir. Anungji zülua meliaka oboula nungeri tejangja lateta akaba tebang o tejangja lir. Anungji yimtsüng shia putu yimsüsüri kechi tia nung bendanger senso kümdaktsür ibaji jangjaa amshitsüla. ASen sobaliba nung Oshi ya kanga tongtipang. Pei tetsü oshi memetetra iba kinji sobaliba takang maliba kin ta tangari ashitsü. Pei oshi makara sobaliba maka ta angatettsüla. Tangar oshijia angazükangko, saka pei oshiji tongtipangtiba ta angatettsüla. Aor asoshi Ao O ta asübaji Oshi ka tang, saka Aor Osüjibo aika lir. Süngkümshi shia osüji palala tang adokdaktsür. Ibai tzü mopung dak aket südi ta belemer. Anungji Oshiji kanga tongtipang asünung Oshi nung ojang kar melenshitsü adokra inti mongdang nung rasaa jembir melenshibajisa tajungtiba.

6. O Tembang
Tamalen okila nung shisemba ama Lipok aser Puti memelenshir, saka Sobalibajibo alima ainba den külemi melenshia aor. Sobaliba melenshibaji Oboula nunger Putu nungi melenshia tenzük. Oboula nunger Putu nung Chungliyimti lima alidang mapang talangka Nokinketertemi nübor ajak amokpanger anishia ali. Kechiyong tsükchir agi mekütpanger tang lia aru. Saka nütsüng nübor tenük lapoka aodang kin kidong ajak tashi ka nung yimsüsüa alitsü lemtet. Putu menden alangtet aser kin kidong ajak tashi ka nung yimsüsüa alitsü lemtet. Anungji Sobaliba melenshibaji idak nungjaki tenzük. Tanü tashi iba yimya nungji lia arur. Subosolemtsü aser achi ajemtsü yimya melenshia ao. Oboula nunger putu nung tebur Sümesü, Nangri, Langtem (Süjak) agia aru. Saka tanü putu nung Halfpant, Longpant, tajungba bushitepa agir. Tetsürtema yongmen, tongpang, tetsüng, teben ajak teptsü agi tepbanger lia aru. Tanü putu nungbo Sona, Jandi agi nari aser azük yanglua anuteper aser azükteper. Anungji Sobaliba melenshia aobaji ibaji lir.
Anungji alima ainba den külemi temelenshiba aika tapu tapu arutsü, saka asen Sobaliba den apet angazüka amshidi. Nia angazüka aruba otsü tang zülur asünung aiblenaka alitsü, saka melenshitepa akiti ta ayongzüker. Tsüngremi tazünger ajak moajang.