Lisopurtemi ayoktsü mapang

Mapang tamajung aru shia kar atemabo mapang tajung asütsü. Tanga ya alima ajunga nung tetsübutsü tashidak wara agi amokmerenba mapang saka China nunger karbo teni tebang nembangba ‘mask’ aser mozü kidang inyakertem agiba sübutsü (PPE) yangluba agi kanga takar kümogo. Iba amaji alima tesem balala nung pei pei yari nübortem aika takoksa angudang, ano tesem kar nung nisung karbo tajangzük anguba mapa inyaktsüsa maongka angur. Item rongnungji Nagaland nunga lisopurtem aonsutsü aser jangotsü ayoktsü maongka anguba ya asütsü. Kechalenia mao, kecha meinyakdaktsü küm junga amongyonga chibosa chiyongtsü, anungji jangotsü aser aonsutsübo bendena bener arua ayoktsüsa akümtsü, anungji iba nüngdakji angateta tang ya Naga nungertemi shishilembaba maparen nung tsümartem melentsüba mapang tajung ka aruogo ta angateta mapa küma inyaktsü junger. Atangji, Naga nungertem ya shishilembar kin masünungji, asenoki akhi nungi senmang ama inyaka aruba shishilembar kin tsümartem ama tajangzük angutsü atema takoksa aser timtem arema shishilembaba mapa meinyaktetter. Asenoki tsümartemi dokan lapoka tapu tapu ayokba ngua jangratema bilemer aser dokan amentsüba mapaji kilembok nung mener ayongayonga inyakba mapa ka amato bilemer. Ajisüaka, kodang asenoki parnok jiluji ajizüka dokan mendir, kenü ananüka menerbo alaker, dokani arurtem dena mejembiner aser anogo shia tajangzük tululu ngua dang shishiner. Iba jagi asenoki shishilembaba mapa meinyakteter, anungji tayoker süa takar küma alitsü melen talir dang küma teti matong aser meperi agi sünger asenoksasa asenok timtema alir. Taküm nung anogo shia inyaka alitsü mapa ka shimtettsübaji tasak saka nisung ka taküm nung anogo shia inyakba mapa tejangja ka maka tashi pa mesüra laji alima nung aliba mejangjatsü. Nisung kari asen dang, ” na kechi inyaker?” ta asüngdang dang telangzüba magütsütetra, asen taküm atema dang masü saka Naga nunger ajak akoksadaktsüba timtemji yang nung jagi tenzüker ta metetdi. Akhi ama mapang tajung nungbo, asenoki tsümartem den külemi toktepa shishilemba mesütettsü aser aruadoker asünungji tashiyim agibo maridoktettsü, ajisüaka tang amai alima mapang kati bener arutsü dang ya, asenoki asenok asoshi mapang tajunga ta bilema parnok melenji parnoki inyakba mapatemji asenoki inyak tenzüktsüla. Atangji, dokan tulu lapoka metenzüktetaka, joko tang yongi asenok lisopur aikati tesem tesem nung aonsutsü aser süngjanglijang ayokba angur, anungji lisopurtemi lisopurtem ajungkettsütsü atema lisopurtem dang dang alitsüla. Aseni lisopur ka dang aonsutsü tejong ka aliba nung la mesüra paji senpak ana danga tajangzük lira iba jagi lisopur kibong ka anisüngzükdar ta asenoki bilemdi. Ajisüaka, aiben lisopurtemi lisopurtem dang alitsü tezüdanga bilemer, kechiyong lisopurtemi ayokba aonsutsüji tenük masüng aser jenjangbo tulu asür. Ano, seret oa ayoktsülaka süra seret matu agütsür aser o bo tetsürok dang jembir. Item jaklatemji tsümartem den medemdangteptsüla masü. Tsümar dokan purtemibo tamasa talirtem denji tembar aser kinunger ama akümtsü meranger, iba jagi o tanep jembir, seret shitak otsür aser khenkhenbo talilaa enoktsür aser ano arungma nuo ta shir yoker. Ashiko, asenokbo tang amaiang sen tur ayoktsü, seret nung ashioktsütsü aser süngolembaa tajung majung ajak meyokteper ayoktsü ta bilema yokya alitsüa akok. Iba amaji bilema kari danga shishilembatsü tenzüka lira, naji mapusodangyongi anenogo ta bilemang. Tanü asenoki aonsutsü tejong ishika yur mesüra süngo chipo tilaka nung molua ayok tenzükba mapaji, taküm piyong tuluba tuluba küma inyaktsü nükla nung yur tenzüktsüla. Kodang asenoki talirtem mulung chia ayok tenzükdir, asen hon moludak tesemji asen amendakji asütsü. Odanga aikati hotel nung süngo jemer yangji inyaker nem temeim sen terabo yutsür aoer, anogo lemiwabo tatsük marem ice cream sen noklang agi alia achir. Itemji kodang bilemdangdir, asenoki lisopurtem dang sen metsü semer jenjang aonsutsü tejong ana semka alidang sen dokang ta ashitsübaji nüngdak madoker. Iba tangatetba nung liso purtemia shitak yokang aser talirtemia lisopurtemi kechi meshidir iba jagi pelashishia aliang. Alima ka rongsenji yamaji temulung lemtepa shishilembaba nungi yanglu tenzüker.