Lisopurtemi züsentetba

Dimapur nung lisopurtemi züsentetba aonsutsütem junga meyoktettsüsa tsümartemi ashioktsüba aser nokdangba nung tansür, tang Dimapur nung lisopurtemi tesem balala nungi bener aruba aonsutsütem ayoktsü asoshi tesem ka lapokbaji Naga nunger rongsen bushiba lenmang nung temelenshi tuluka adoker asütsü. Naga nungertem ya shishilembaba kin masü aluyimer kin dang liasü. Ibayongji, Naga nungertemi tanü tashi parnoki züsentetba chiyongtsü aser yanglutetba osettem kong koma ayoktsüar memetet timatemer. Tsürabur mapangbo Naga nunger asoshi pei lu nung züsentetba aonsutsü ayoktsübaji taaktsü mapa ka liasü. Iba jagi alu nungi züsentetba chiyongtsütem agi sen mekümtet. Ajisüaka, tanü asüngbo arem nung meiba süngolemba agi dena sen akümtsüsa ayoker. Tanü asenok temelenshiba putu nung aliba kuli aser tamaitsüji aji ka asütsü. Ajisüaka, asenok asoshi tia majung kaji alu nungi züsentetba ajunga agi sen akümba putu nung asenoki alu mayimer. Iba jagi tanü asenok aaba sen ajunga tangar nem agütsür aser asenok taküm ajunga tanga dak metaloker alir. Punjab, Andhra Pradesh, Bihar aser Assam nunger lu nung züsentetba jang, alo aser mersü agi asenok taküm alir. Shillong nung züsentetba bengana aser squash, Kashmir, Bihar aser Arunachal Pradesh nung atangba süngjanglijang nung asenok sen endoker. Ibaji dang masü saka kodang item chiyongtsütemji asen lima atonger, item ajakji tsümartemi ajepzüka yur, tetsüngda nung Naga nunger tashiyim amshirtem ishika yur, parnok mulungka nung jenjang ataker ayoker. Ibaji anema Naga nunger shingaia menokdaktetter. Naga nungertemi alu ayimtsü anenba ajanga rongsen nung takoksa anguba dang masü saka senso ka aküm dena samatsüsa tsümartem nem mezüngmeshidaktsüba mapaji aji ka asütsü. Naga nunger ya aluyimer kin anungji aluyimbaji asenok sobaliba tongtibangtiba aser tejentiba asütsü. Aluyimertem tetezü chiyongtsü züsentettertem, anungji alima nung tongtibangtiba kin aser telokji aluyimertemji lir. Ajisüaka, tanü Naga nungertemi aluyimertembo sensaker aser tongtibang telok masü amato bilemer. Ashiko, iba tangatetba jagi Naga nungertem aikati alu ayimtsü mejangrar südi. Ajisüaka, aluyimer melira shirnoki chiyongtsü züsentettsü aser chiyongtsü melira alima nung alirtem koda taküm alitsü ? Ibaji bilemdanga asenok ama aluyimer kintemi ano khen aluyimba nung temulung agütsütsü kanga nüngdaka kümogo. Tanü asenok taküm aliba tia aser jenjang ya reprangdangra, tanübo tzü tashi bendangertemi merükteta asüngtetter bottle nung zür ayokba alia ajemer. Iba jagi asenoki meteta aser memeteti item chiyongtsü züsentetter bendangertem küboki asenok ia adoker, kechiyong sen liaka asenoki tebok tazüngbo melitettsü. Asenoki alu ayimtsü meteta yimra asen lima nung majungtsüba chiyongtsü aikabo mali. Aji oda, asen lima nung tsük lusa tajungba, aonsutsü lusa tajungba aser süngjang lusa tajungba ta yimtettsüsa Tsüngremi asenok nem ali temo aketba alima tajung ka moaja lir. Iba lima nung asen tsüraburtem alu ayimba kija agi takar küma sü achiba otsü asenoki jembir. Ibaji tanü asüng amato aluyimtsü indang shisatsü merenlokdang asen tsüraburtemi anü aser tsünglu manung pei merang meranga inyakba ajanga pei perir külenang yimkong chiyongdaktsütsüsa züsentetba otsü lir. Tanübo, koba lu koma ayimtsü iba shisatsüji asenok dak peria lir. Aji oda, kecha memetetba mapang tsüraburtemi pei lu nungi züsentetba agi pei perir külenang yimkong chiyongdaktsütettsüsa yimtet süra, tanübo asenoki parnok dang nungi kanga agia teimba züsentettsü aser item jagi sen küma yoktettsü. Iba tangatetba nung tanü lanurtemi alu ayimtsü aser iba nung jagi züsentetbatem bendang lima tashi oa yoktettsüsa inyaktetra, iba jagiang Nagaland-a lasasa tangar tsüngdang nümadanga taküm litettsü.