Lokti tentet aser lokti lenisüba

 ~ L. Kika Pongener.

Asen meimchir ya lipokdang nungi kija masü, saka telok külemkülemi longjemer lia aruba shilo ka lir. Asen Ao kin ya-a Chungliyimti nungi sobaliba-a lia arudang, lokti longjemer lia aruba kin ka lir. Yamaji lokti külemi longjema aliba ajanga mapa tasak tamakoktsü ajunga takok ngua inyaka aru. Alu talen lenmang aser aien lenmang yimer ajak külemi longjemer api, yim tzübo külemi longjemer mesem aser yim among süngküm kulemi longjemer inyak. Iba sobaliba nungji ajemdaker, otsüla oboula nunger kodang yim tasen ka akümtsü apusodir, kin ka, kidong ka kija masü saka kin kidong tabensa, anük-ako, raong-rapir abensaa ayongteper apuso, kechiaser yimtsüng ka kodang kümteta odir, idakji yimden aser lokti balala tenteta, kibalembua sobalibaa lia aotsü ta parnoki angatet. Yamaji kodang yimtsüng ka tenüng jateta kümteta odir, idakji kiyong-kiyong telemsa kümteta aor, kiyong ishika longjemba nungjagi mepu ka akümer, mepu ishika longjemba nungjagi yimtsüng songjen kaji akümer. Yimtsüng ishika longjemer tsükong ka akümer, aser tsükong ishika longjemba nungjagi kin ka akümer. Tatishi agi :- Ao, Angami, Sema, Lotha etc. Ano aji dang masü, yimtsüng ka nungji nutsüng-yongsük kwika südir, idakji tetsür-tebur pei pei zünga-züngaren tenteta lir, iba züngaren nungji telemsa ana lir, kaji alu zünga, alu yangtepa inyaktsü atema tentetba telok aser tanga kaji süngpo zünga, ibaibo yimden yimli tetenzükdak züngaren tongtipang ka lir. Tebur ka kodang tasoba küm 15-16 nübojunga kümdir süngpoi ayir, aser kodang süngpoi idir, süngpoi ayiba küm nungjagi tenzüka aroju nung ayiptsü, aser küm pongo iba süngpoji apur külen, kodang süngpor nung jagi jentetdir, iba anogo nungjagi pa yimrong nung senso ka ama züngoka yimden yimli maparen ajak nung nubojong ka ama shilem agitsü tenzüker. Iba kasaji tetsürtema kodang küm 15-16 nubo junga kümdir pei pei kin yilangtsür amitsür tantsüla ka kidang adenshia ayiptsü, aser tebur par züngapurtem süngpoi ayiba mapang parnoka yilangtsür rongi ayitsü. Ano iba dak alaka kodang Yisu yimsü osang tajung asen limai aru, yimden dak alaka ano arogo tenzüka ao, aser arogo kübok lokti aika tenzüka aotsüsa aküm. Ano tanü alima tejakleni aoba putu nung, sobalibaren melenshiba den, tanü tensa mapangi bentsür aruba telok tentet Co-operative society, Self Help Group, Farmer’s club & Cultural club etc. aika dang tenüng jateta tenzüka lir. Aji oda, item lokti tentet ajak nungji saru molok aser nubotsük dena lir. Naga nunger kin ajak pei pei sasep lokti tentet aika lir, saka ajak dang nungi asen Aor-sa lokti tentet ya teimba asütsü südi. Anungji kokrabang yimden aser arogo dak sendakba lokti dak alaka, tanga talila aika metenzükang tajungba süla. Kechiyong kibong ka nungi dang item lokti tentet ajunga nungji shilem agir, saru molok atoker aser nübotsük-a atsüktsüsa akümer. Teloktenji balala senden (meeting-sitting) zünger mezüngma alitsüsa akümer, mongdangmongchi zünger mezüngma alitsüsa adoker, aser idangji pei kibong mapa inyaktsü, aluyimertem balaka pei alu mapa inyaktsübo mapang madoker, aser memeteti kibong aika sensak tia-i ayir, aser kodang kibongtem sensak tia-i idir, idangji memeteti alima sensak tia-i ayir. Talisa asen Naga nunger ya benjongbentsü onsara sapuba kin, aser lokti tentet ajunga jubilee-mong aser mongdang tapu tapu purateta amongtsü asoshi khangtepa saru sarur, aser memeteti tanem-tanemi asen lima aser kibongtem rongsen kettsüng nung telungi lujen alur. Lokti tentet kwika lidir tanishir-a paikaji alitsüsa akümer, aser lokti ajak nungji tanishir menden raktepdang, tenükmeremtep aser tsükchitep adoka kati ka den arishiteper, kechiaser nisüng ajaki tilar tanidakerbo mesuner, saka korangsemer tanishishir dang suner, iba jagi tanu asen loktiliba ajunga shiranger.
Aser kodang lokti nung telemsa adoka mangatettep aser tsükchitep lidir, iba lima nungji kodanga nübortem yimjung nung sünepa malitsü. Aser kodang nübortem yimjung nung sünepa melilir, iba lima aser yimtsüng nung jagi alima yanglur, alima lenir aser tashitemeteter lanur tajung kodanga madoktsü. Saka alima raksatsür, lokti menentsür, teka yiteptsü aser azü tokshitsü jangraba lanurtem-ang aika adoktsü. Tang asenok aliba putu ya Computer aser Pen agi mapa ajak inyakba aser raraba putu lir, anungji lanurtem shirnok teka ajunger, rarateptsü aser tangar amokmerentsü jangrar, itemji ano süng-long putu nungi mepila aser parnok jagi kodanga tangar memeneptsü.
Anungji lanurtemi pei tsüraburtem shirnok temetetba tila aser tangatetba nung anünga lir, itemji nüchi dangi anitettsü lenmang sayur kaka   asütsüla. Alima aser yimtsüng ka, mesüra lokti ka nung nübortem tipdema, yimjung nung, sünep-sünepa alitsübaji, tashiyim agi amokmerena azüoka ayuba agi kodanga majungtsü. Nübortem tetsübu tatenden agi pei temeten sademsadema jembitsüa ola madokdaktsüi amokmerena ayuba agi alima aser yimtsüng ka kodanga meyanglutettsü. Ashiko, iba ama tensa tia nungji mapang talangka maotsü, saka kopi melii nübortemi marem ola adoktsü, aser ochibaji jungkai adoktsü. Lokti tentet koba südir süaka, alima aser nübor asoshi tajangzük aser teyari agütsüba,  tanga lokti tentet den tesendaktep tajung ayuba, yimten aser arogo asoshi nükdang tajung ka ama nungita yariba lokti ka asütsüla. Kechi telok südir süaka lokti ka tenzükba nükjidongji kanga tesadem aser nübor ajak longjema liromedema litetba lokti ka asütsüla. Koba lokti tentet südir süaka alima aser nübortem nem tebilemtsü khuret, nüken-nüktsü aser pesaperong agütsüba lokti tentet ka masütsüla. Ano kechi lokti nung südir süaka, tanishirtemji nubori adendena tsübutsüsa masü mesüra nübori sempatsüsa masü, saka nübor ajaki meima, akümtsübua aser tashi anga-a anidaktettsüsa alitsüla. Tetsübu agi ola madoki anidakba aser temeim agi akümtsübua tashi anga-a anidakba, iba ana tsüngdaji ongdang tuluka itta lir. Asen lenisüba nung nübor ajaki pelaseta kecha tetsübu tarendak makai anidaktettsüsa lenir kaji alitsüla. Lokti ajak nung lenirtemi süia aruba tashimait tamakok mapatem nung dang tenük yoker, tai aputsü dang bushia melii, tejaklen rangloker pei lima atema mapa tajung inyaktsü aser nübortem anisüngzüka lidaktsütsü nükjidong yur inyaktsüla. Lokti nung tanishir kati teti tangar tashimait dang repranga, temeyong agi tuiter, ajem amer kishia bushia dang lira, iba lima aser yimtsüngji kodanga longjema, pelatepa, meimtepa aser sünepa malitsü. Saka teti rongrongshishia, tsükchitepa aser arishitepa dang alitsü, aser idangji memeteti asen lima aser lokti tangar memenepi teküpbokba jenjangi lujen alutsü. Anungji lokti lenirtem dak tarutsü nükla, mangdang tulu, nükjidong tesadem,  mapa tajung nung ranglokba,  aser nübor meimba shisatsü agi sünga alitsüla. Koba lima, koba yimtsüng nung südir süaka, kechi komala lenir ka südir süaka, shingaia noklang nung noklang (100 %) shidak abensabo meinyaktettsü südi, asen jakdang tenzüka arur lenirtemi-a meinyakteti aruogo südi, ashiko aseni-a meinyaktettsü südi, aser asen melenertemi-a meinyaktettsü südi.  Anungji lokti lenir ajaki kechi tajung tilaka inyakteta aka, iba nungji pei mapang, pei sempet aser pei tashi yari mapa tajung kar danga bendenloka inyaktetra nübor asoshi kodaka  tajangzük asütsü. Ajisüaka, kechi ochiba lir iba nungjibo masetshii akangakanga ammeter nokdaktsüla aser inyaktsüla. Yamaji lenir kati süia aruba tashimait mekokmein mapatem nung dang rangloker, iba taiji dang kenshia bushia lira, amajok nung mapang tajung ajak süitemtsü aser asen lima terenlok mapa nung tangar memenepi kanga akoksatsü. Aji oda, asen lenisüba nung dang lokti kaji tetibo malitsü, asen nem nübori maongka agütsüba mapang telatet term nungji akokba tashi alima meima tajung karbo inyaktsü meranga tenzükra, nübor asoshi koda tajangzük asütsü, aser asen lima sünepa yimjung nung alitsü.