– Süpongnüngsang Longkümer, Darogapathar Dimapur.
Israel nunger küm lir jajar külen Canan lima nung kidong Terana ali lemsa subaliba tenzükshia liyonga aru ama asen Aortema zülu meteter aser zülu ajak samaa jajar Jongleyimti nungi subaliba aser yimden yimli yimsüsüba temerük tenzüka aruba temesüng nisungtemi kanga nükshia liasü ta angazük. Asen Aor lokdi Mezüngpubaji subaliba aser yimden yimli yimsüsüba. Tanü asüng ama temeyoktep aliba yimti (Borough) mali asü. AnungjiYimsüsürtemi subaliba nung Tsüngremia akizüktettsüsa lenla tapensa aser temerük shingaia yapo majunga ta masütsüsa kidong tarensen pusu shia küm semer (30) atema tazüng nungi talak tashi she latetta yur yimsü asüdang shibai menen meju mapa inyakdir mapa dak apet merenshitsü ajaki akizüktetta renemer arudang bei kidong nungi she azü ka nükinbangina aipelenertem arem leni meindoka rongjenseta lidaktsü aji-a kirtsüng nung masü meta talangi meindok. . Parnokji tsürabori meima apayua bilemaka yimkongi semba-a rüprangba lipaliru lir. Iba ama mapa ya lanurtemi tang masü she azü mazüoker tantsür tambortemia penshi anungji parnok amaji mepenshidaktsütsü kidongi marendake inyaka aru. Tanü arogotemi kanga meima anioknüa bilembaji tajung saka shibai tashi manga Shiba tai? Iba ama taküm aser kibongji arogo olem sabang nung mashibange amshiba agi kecha tapensa makümer saka kibongji maksütsür? 1970s tashi nung bei chir nüktapangta nung tsürapor dang arogoi tasüngtangba sa ali mesüra tsüraporji dena arogo nungi atsüngtsü. Aourtem potetra yimtsüng kar nungpo longren longbang nungi nongzüka südaktsü, kar yimtsüng nung teka alangdoktsü, kar yimtsüng nung Pa/La kecha nunga manishi rongjena doktsü. Pa/La amaji meinyakdaktsütsü iba amala mapa yapo menen mapa asüba yong yimdeni masü Kidongi inyak. Tanüpo parnok jenokdak Town aika lir anungji kecha tettsüpu mali aser yimden nunga mashibange amshir anungji yimsüsürtemi senchi mechitetter. Tanabuba Lokdiji Election, nüpuyim, India rongnung Nagaland tamajungba,Naga nunger rongnung Aor tamajungba. Mezüng Christian yimsü akizükertem tashi temetetter mezüng missionary.Tasembuba telokji taküm Tsüngrem dak amangertem arogo. Saka koba tangatetba inyakyim nung amanger? Arogo inyakyim yapo anatsü nok ta ajaba nung madentsü südi. Sayutsüngirtemi temulung meyipdaktsütsü asoshi nisungba yimya aser jakla repranger jembia temulung meyipdaktsüba tsütsülenji anatsü nok ta angatettsü akok. Tanü asüng alima nung tatalokba yagi alima koleni aor ajaki sarasatema atadang TV nung, Youtube nung Yisu taküm otsü telok balalai sayuyonga arudake. Item otsü rongnung kari Tzü nung temang rema tzüsentsür, Tetezü shia aruba temaitsü. Kari tekapu agi tzü metema arur tekolak nung metemloktsür aji shia aruba temaitsü masü saka temaitsü ka amshiba sayur. Item rongnung shidakba khristanji koba telok asütsü?. Nai-a koba shimmer? Arogobur kari sarasatema jajatang kar temulung meyip, anungji temulung meyipber dangji arogo tang tzüsentsü asüngtanga tenüng agüjang ta shia tzüsendaktsür, iba mapang ministry kari parnok record yanglutsü atema tzüsenertemji onoki temulung meyipdaktsü ta zülua ayu nung iba mapaji shidak ta shitetter meshitetter? Ni angatettsübo iba ama dangji-a aour ta ajatsü. Arogotem asentenshi mapang sen aika indoka sentong yanglua temulung meyippa Tsüngrem pushidaktsür saka shibai shidakba temulung meyipdir arogoi sen indokbaji Pa/La asoshi mabayue indoktsür. Anungji arogo tang kanga pelatsüla. Tanü asüng alima yimya agi mapang ka sayur anungji alima ajak nung tamangba yimsü ajak asentenshi mapang item rongnung Khristan tamangertem rishikangshir aser tepseter yamaji Nagaland sorkar-a Yi asentenshiti asür tetezü kechi ? sen penpur asü? masü senji sorkar mangutsü telok kari rakzüktsü. 1989 yi noktang dang aika Tsüngrem tang azüngashi mapa tsüpua yi doktsü, kari nibo ajemtsüsa ta anakdena pushi anungji parnok asoshi yi tamajung yanglua ano sen jenjang kanga agi tasakba agi saka alia ajemertem temrepba sümaogo. 1959 Naga lima khrista asoshi ayimoktsür tang tashi nung nisung ka taküm lir, 1977 Naga lima nungi missionary meyi ter yoktsü ayimoktsür karpo taküm alitsü südi, Naga lima nung NLTP ayimoktsür ABAM ex sec taküm lir, Naga lima yi mamshitsü züngdanger chief minister taküm lir. Tsüngrem mezüngmeshia ta mangatetter asü? Sorkari Tsüngrem koktima ta tsüpusetta bilemtsür. Yimsüsür süshia, Lokdi lenirtem süshia bei tashe dak rangloker mezümekümba ya asüküm tang tuluba Tajungshi ou, metongshitepba aser tekümtangtsü ou makizükba ajanga lendong ataloker.
KANGA TEKÜMTANGTSÜ MAPANG.
You must be logged in to post a comment Login