Taküm 2017 küm tembanga arudang, asenok nisung shia dang Nagaland asoshi 2017 küm ya kechi koma küm ka liasü ta asüngdangka asünunga, aikati iba küm yabo Nagaland nung alirtem asoshi kanga takoksa anguba longkak aitba küm ka liasü ta langzütsü südi. Iba küm tenzükdangyongi ULB election magidaktsütsü asoshi longkak aita tenzük. Nagaland otsü nung nübortemi government dang kanga jashiba agi Kohima nung state government mapa inyakdak Civil Secretariat tashi hopta junga shibanga yutsübaji 2017 küm liasü. Iba nung jagi tenzüka kasa ULB election dak aketba maparen nung nübortem longkak aitba mapang Dimapur nung nisung ana kasetba aser iba sülenjibo Kohima nung office asempezüka rongdoktsüba mapatem ajakji 2017 küm atalokba lir. Aji oda, külen nübortem longkak aiter aser külen yimsüsürtem tamongdak mamong senzüpet senzür ta 2017 küm tetenzük nungi tang tashi chief minister asemben tashi melentepba asenoki angur. Ano khen bilemtsü agibo 2017 küm ya Nagaland nung nübortemi ochimashi mapatem anema nokdakba küm ka liasü ta shitettsüsa ACAUT teloki anir Nagaland meimer lanurtem telok balalai government inyakyim nung ochimashi aser meshitak inyakba anema ola adokba ajanga temelenshia tajung adokdaktsüogo. Aji oda, Nagaland nung 2017 küm mamatsüsa atalokba mapa kaji, ACAUT teloki state government inyakyim nung ochimashi mapatem anema longkak aita yimti yimdong nung senden jatepdang, state government-i longkak aitertem dak tzü agi ina meindokba anogoji ka asütsü. Iba denji ano ACAUT telokisa government inyakyim nung nübortem ashiokja ochimashi mapatem mita aoba aija government-isa ACAUT purtem tepuokdak puoka ayuba otsü dena 2017 küm atalokogo. Item ajakji kodang asenok bendena shisadangdir, 2017 küm ya nübortemibo government maparen ajak shitak südaktsüner saka government nung alirtemi shitak meinyaker ta asüba agi küm piyong kenüamati amato nübortem longkak aitba sentong nungang mapang teimba endokogo. Item tatalokbatem ya kodang meyipa reprangdangdir, government nung alirtemi shitakba nübortem tenzüker ta bilema inyak asübo nübortem tashi aser mapang longkak aitba nung meindoki tagitsü inyakba nungang endokla ta sasaa bilemer. Ano, tang tashi kaketshirtem nema center sorkari yokba scholarship dena magütsütet longkak aitdaktsübaji government nung alirtemi pei mapa süoki ia meiyakba agi nüngdak makaba tebilemtsü agi tebilemtsü tulu kümdakja kaketshirtem takoksa angutsüsa ataloker. Aji oda, government tenzükertem dena longkak aitba ajanga government mapa meinyakteti akümba dang masü saka ano tang Mokokchung nungbo lanurtem nem sen aputsütsü tim maputsüba ajanga bank dena shibanga yutsütsüsa akümbaji state nung yimten tashimaitba sayur. Tang mapangba ya Nagaland nung atalokbatem rongnung temulung shirangtsüsa atalokbaji tatar senden nung latetba pangzüngtem state nung mapa küma mamshitetter. Iba jagi tatar senden nung lemtetbatem ano khen benoka jembishir agientsüsa akümer. Khen shidi asübo, aji junger, kechiyong ibajiang nübortem tebilemba aser ola asütsü. Ajisüaka, tatar senden nung lemtetbatem mapa küma moutettsüsa latetba nungji tasüngdangba tuluka arur. Item takoksatem agi küm piyong tipmedemi aruaka, ano 2017 küm atalokba tajung kaji Naga nunger linük tenzüker parnok telok trok longjemer Naga National Political Groups (NNPGs) kümer India government den Naga yimten ken o jembi tenzükba ya asütsü. Atangji, küm shia tajung dangbo masütsü aser tamajung kisünga mataloktsü, kechiyong alima ya melentepa aliba lima lir. Aji oda, 2017 küm ya longkak aita amongba ajanga takoksa anguba küm ka asü süra, 2018 küm yabo longkak maitdangyongi nübortem nüngdak reprangteta inyaktsüba küm ka asütsüsa government nung alirtemi pei lima aser nübortem meima inyaktsü imlar.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login