Maneni arok osep nung mamsemba

– P. Renthy Jamir.

Arok Osep nung mamsemi aliba tera mesükteper aliba ojang kar, Ao oshi nung zülumenbo kasa tetezü balala aika alinung karbo zülusema aliba-a adentsü akok saka ratet balalatem zülur.
1. Ayim, Ayimtetsü – Ana ya tepila mali. Ayim tetezü koya tila onsara yakyaker. Ayimtetsü, tanur onsara teroro ayim.
2. Apetajia, Apetasong – Ana ya mesükteper. Apetaji tera meperi Apetasong. Nisung yabo tajitettsü Apetasonga mali onsara tetemsü tera kata tamajung mali.
3. Ambuamla, Madem – Anaprongla ya külemküjaba. Ambuamla Aaam ana timi ka pelepa ka ta aputeper külemküjaba nung chiyungtsü enoker yutsür. Madem külemküja dang ali. Ambuamla nung tapu tapu yuja külemba.
4. Aremoka, Aremdaka, Aremzü, Aremshi, Aremzük, Aremket – Aremoka, nisung aika arem nung aremoka lir. Arem nung sung aremdaka aka. Telok tulu aremzür, sen aika aremshia amshir, Rarateptsü aliba kati aremzük. Tanur natzü alua aliba aremketa ayu.
5. Asüwanang, Süoksünang – Asüwanang tera taoksaba tejashiba olen, Asüwanang, tzü tatena ayuba ajak to entok? Süoksünang temulungi tenoktenoka, nai ni ashiba süoksünangi mair.
6. Aplaapshi, Apzüapzür, Tenana – Aplaapshi yushishir mopungi kelen ken kelen ken ta apshitsür. Apzüapzür, temang tashi mait mangmanga laodi ta apzür. Tenana atsü tashi mait. Aki atsü tenanadak neppok.
7. Akamatu, Tokomokor – Ana ya külemi timba aor. Par kinungbu ya akamatu tokomokor alu inyaka amunger. Akamatu nemalur tokomokor apudaker.
8. Bangsepla, Tinomano – Ana ya mesükteper saka bangsepla tetezü tongtibang masü kinunger ajak chiyungdang achila masü, chiyung küptokla masü. Tinomano, onsara tila tamshi malang chiyungtsü. Ali kongrü tila amato.
9. Harem, Tasataküm, Sala – Asem ya mesükteper. Harem, tasataküm ana ya tepila mali. Tagitsü ait medemer dang miimzüktsü mulungsentsü ajang. Sala tetezü tangari atongba tasa. Shilula Merenba sala nung tsüker tia tamajung tenchiogo.
10. Imlasüla, Imlaimpong – Ana ya balala. Imlasüla anüalem mapayim mayim imlasülaa kazür. Imlaimpong, pi dang nungi langka meshinür imlar kua tabo mashir saka agütsüdisü ta imlar.
11. Jajanemnem, Jepjepshinang – Ana ya terabo mesükteper. Orü matang onsara jajar, Jajanemnemer. Jepjepshinang, kinungtsü tamajungi kidang teti jepjepshinanga dang alir. Jaja mashi-i ka nung, Jepjep, tongtibangsa kidang.
12. Jakzükjakpong, Tejangtepen – Ana ya mesükteper. Jakzükjakpong tebu tebou nungi jakzükyonga aruba. Tejangtepen par kin par kinunger par jang.
13. Koimai, Tasangtanü – Ana ya tera balala. Koimai süra kanga ta asüba nung amshir. Koimai junger onsara junger. Tasangtanü, onsara aika. Nübu tasangtanü arua yur chiyungtsü agi meperi ajemer.
14. Kitsüngtemla, Temlatemsüng – Kitsüngtemla lokti chiyungdaktsü, Nashi chi mesük. Otsüla Longkonglar kitsüngtemla dang tanur aika rungset. Temlatemsüng zepzep ta masü. Tetsür yabo onsara temlatemsüng süoshia junga mesobuteter, kia merizüngteter.
15. Kangkazü, Kadenmekaten, Kalimekali – Kangkazü reprangshiyim mesüi mashi mashi inyakba. Kadenmekaten, kara ojang mekara ojang. Kalimekali, ibaia kasa akayonga kecha masü makayonga ojang. Ano ratet ka nungbo takaba yari.
16. Kilakkitem, Kitangkimang – Kilakkitem, yim tezülen akaba ki kiyong tatem. Kitangkimang, kinunger adianu. Par adianu, par kitangkimang.
17. Koyatsüaputsü, Namaniama – Ana ya mesükteper. Kasa kasa tokteper katia maremzüker tuluba asütsü rakteper. Tanen maka rarateper.
18. Kitakkitaker, Mereptet – Ana ya mesükteper saka kitakkitaker süra tangatetbo angateta jembir saka yakyak ta meshiteter, ola osü tera majung. Mereptet süra tangari junga mangateter temeli repdaka ayu.
19. Lepsatsü, Meyutsüngba – Lepsatsü süra Mojing leper nung tasümang ayuba rakpoka achiba mojing lepsatsü ta tanur asüdang jembi. Meyutsüngba süra asürtem lua tasürlimi aidang obendangsang.
20. Lemputem, Tsüngbangtem – Lemputem süra tsükten tatembangba, tsükten anaba, tsükten tiyongtsüba aser lemputem ta ajar. Tsüngbangtem tebang temeli katang aliba tsüngbatem. Ano tsüngbang agi tembanga aliba.
21. Longmawatsü, Longmawabong – Tenem ozü ta tetsür aser tebur dang ajaba. Longma tenem.
22. Libuimpur, Yimrongtur – Libuimpur kimunglumung alushi akar yimkümer karbo impur asüyonga kishilushi makara lir. Yimrongtur, Arürleper mangkoterongi atuba.
23. Mesümena, Mesülok – Mesümena tangar den rarateper met ayim menameyang o mena. Mesülok, aiürlai asangursang mesüamesüa mesülok.
24. Mokoksünga, Putorotua, Rotoroshia – Mokoksümonga makoker saka meranga merangdangba makoker saka joko teinyaktsüla. Putorotua apetajia meperi. Rotoroshia, kokja makok tera sütepa tiptesüng mesüteti.
25. Mangyin, Mangsüsa – Mangyin tasür asür den o tongteprateptsü Arasentsür yokba. Mangyini ao. Mangsüsa asangsanga masü pungmanga masü ta tetsüngda ka nung anguba atalokba.
26. Malamashi, Melamesen – Malamashi timmetemi anüngapong mesüi tsüraburi tanur malamashi-i mesütet. Melamesen meketmesüng pitsüri tebubar chir melamesena benshir.
27. Makikoji, Meshitsüya, Yimyayimko – Makikoji pi dang kua kua ta meshia jajar. Meshitsüya kati ka dang meshir kati ka nem agütsür meshitepa alir. Pi dang meshiba makikojiba masü. Yimyayimko angadi meshiba masü. Alui arutsü taa sen agüja liang ta yimyayimkoa chiyunga alir.
28. Metsümetep, Shilumanem – Metsümetep yiruyipong. Shilumanem, shirang shijir junga malir temang majung.
29. Mashibangshitsü, Tasüngshitsü – Mashibangshitsü, iba ya oren tamajunglen teimba amshir. Na yabo mashibangshitsüka majung onsara majung. Tasüngshitsü tamajungdak tasüngshitsü tepa, tena, teku, tenaba tsüngremsü temulungbang yamala nung zükshi.
30. Metsüngzüpok, Tsüngzü – Metsüngzüpok, tepok onsara tasak tangar mürji achiba ajemba tamasütsü agi asütsü nisung. Tsüngzü nisung asüdang tasümang nung chiyungtsü yuja külemba.
31. Nangpong, Talak – Ana ya mesükteper saka nangpong süra tebur tanur dang nangpong tajungsang ta ajar. Yabo tanur tebur mashie dang ajar. Saka talak süra tetsür tebur ajak talak nunger dang tang ajar.
32. Neplanepshia, Menüngshia – Ana ya tepila mali. Neplanepshia akok. Menüngshia akok. Jungjunga kokja akok.
33. Okaten, Okamu, Oraaten – Ana ya mapabo kasa saka okaten, okamu ta süra tetsüri yar tsüngsangdang Elangtsür ken atendang ola tulu adoka nisung kati asaba dang to ajar. Oraaten süra kasa mapang yartsüngsangdang kimak ken atendang teburi asaba dang ajar.
34. Pokpapoklem, Posapulem – Pokpapoklem, tebur kar onsara tasü mait osang ka angashi majung aoksar pongzüa ya koda asütsü ta senzür. Posapulem süra o tanemi jembitsüba toa tashi agi ola tuluba adoka artepa jembir, tiptema malir.
35. Pokma, Tompur – Pokma, joko putu menden nungi anener yimten yimsüsüba mapa nung sodaka mali. Tompur süra putu menden nung shilem tiyongtsüpur tazüngpura masü jameja talakpura masü. Saka senotsü ajak parnoki amshitsü shiruru taküm parnoki ayimtsü.
36. Pitsüpibangayimer, Tatatainer – Ana ya tepila mali. Yimsüsür kenshi oshir yimdak ken o meteter.
37. Pitsükpishi, Tsüktem – Ana ya mapabo tepila mali. Takartemi sensaker dang tsük atakzüka ayuba pi dang ataktena ayuba par alu nung aroba tsük masü. Tsük tajung masü. Tsüktem süra takartemi sensaker nem tsük tetemlok kater aputsüba.
38. Paktem, Sabisaru – Paktem Aor tatar küm tatem sarulema yimdaktemzüng ozüng reprangshia yanglushia amungba. Sabisaru süra yim saru tapu balala saruba ajak.
39. Rangtu, Jangnem – Ana ya mesükteper. Rangtu süra tebur aso tamajung tar tatsü temang tila. Jangnem süra tetsür onsara tila temang tila temangtila tar tatsü.
40. Sanaloktsü, Merameten, Yamoktsümok – Sanaloktsü asaloktsü tetsüi tanur dak sanaloktsü. Merameten tsübutsüsa o tesashi agi meren. Yamoktsümok mezüngmeshi kanga yanoa aji, tenükdangi mait ilaa kümtsü.
41. Tatentachir, Taten, Taten – Tatentachir takar Süchir, Nashichir kaaita alir. Taten tsübudaktsü ano taten tatsük tarak. Nok ya taten lir iba nung sükdangtsü
42. Tarentasü, Tarentapong, Tarnütsü – Tarentasü tarentapong ana ya kasa jakzükjakpong asüyonga otsüren asüyonga tatongi tareni lemtetlemteta aruba. Tarnütsü süra tar nung tanüla tesü temo telung nung aliba saktsüdang tesülen tarnütsüji adoker.
43. Tasenlumunger, Talenmeshi – Tasenlumunger alulen tartasenertem talenmeshi Alu lenmang meshiteta putirtemi külemba.
44. Telemlem, Telemsa, Telempet – Telemlem azüngmeyak mali tero keter Telemsa temoatsü aliba pa teka telemsa pa aolen teti remrar. Telempet, tatsüka masü temokonga masü.
45. Yalayashia, Magimarutsüka – Yalayashia nangzüa tagi agi magima aika akaba takar kidang sen yalayashia aka. Magimarutsüka ibai osükyi onsara aika, onsara junger. Magimarutsüka junger ta jembir.
Item ojang ya taintemibo ajaki meteta lir. Ano yim balala shia karbo ratet balala alitsü.