– P. Renthy Jamir.
1. Ayawara, Ashiaya, Atangshi. Ojang asem ya kasa saka ayawara o ashiaya na ya chiyungtsü maka onsara shashia yimkong ayaba. Ashiaya tetezü alima ajunga nung Ashi (süngküm tapu ka) aremdang ayawara aruba. Atangshi süra Ayawara tetsü tepongbo masü. Saka nübur aika chiyungtsü maka okrongba.
2. Akolu, Tilupanglu, Atimejitsü. Asem ya mesükteper akolu, tilupanglu süra tangar majung indang onsara tamaket luja jembiba. Atimejitsü süra tali maksütsü.
3. Apalaapshi, seplasepshi, jangjamajang. Asem ya mesükteper saka tera balala. Apalaapshi süra kelen ken ano ka den ken ta aploker. Seplasepshi süra o nung tang ka ano ken balaka ta meyipshia jembir. Jangjamajang süra teret mait züngzünger masü.
4. Ametameter, Ngangangangar. Ana ya tobur ajungba nung amshir. Tetsür yabo ametameta junger ta jembir. Saka nganganganger ta süra Ak chanu teyira, mesüra zübi teyira, Amdong teyari nung amshir.
5. Ankep, Yimsü. Ana ya tepila mali. Tesüsaba saka Ankep süra yimer ajak alui oseper pa tesüsaba. Yimsü süra pa teti yimer dang tesü apusor.Ankeper yabo nisung balala asütsüa akok. Yimsü yabo kar kar dang sümenulapur dang teimba ajar.
6. Azüpoksü, Yimpoksü. Ana ya chiyungdaktsüba lir. Saka Azüpoksü ta süra tajangzük maliba arem nung alir ana chiyungdi ta aruji azüpoksüsüa chiyungdaktsür yokogo pokshinemshia chiyungdaktsü. Yimpoksü süra yimer chiyungdaktsüba sü achiba nashi achiba.
7. Akang, Jongshi. Ana ya mesüktepa jembir saka balala. Akang akangtep. Yim balala nisung takar ana rongsen tulu agutsütepa yimdak yimtsüyimba lanu bangsong chiyungdakja benjong aliba. Jongshi ta süra yim O yim na Jongshitepba.
8. Anasa, Nashisa. Ana ya tepila mali. Anaprongla O kasa saka ni anasa arungta jembir la tanur asotsü mapang nashia lir ta jembir.
9. Ashimelang, Mangsa, Züsa. Asem ya mesükteper saka tera balala. Ashimelang ta süra tetsür tanur kata mapong la ashimelang ajuru. Mangsa süra half pant, long pantbo semer tola masen sü maben temang tesa. Züsa süra kenyongi süoshi kecha mali(naked).
10. Azüayim, Makmanü, Zübazülem, Tajiangmaten. Pezü ya O kasa kar tera taretba saka parnok ajak ya taaktsu mali tangar indang pa indang ama bilema agir, achir dang ajar.
11. Aremzür, Nungzür, Ozür, Pakzür, Pujazür. Pungu ya tepila mali. Saka aremzür, nungzür, ozür pakzür ya yimdak India Sepay aika arua aremzür, nungzür, ozür pakzür. Ano pujazür süra yimdong nung tanur pujazür. Ano ozür pakzür ya tashikang atener nunga amshir. Ninang aika ozür, pakzür.
12. Arasentsür, Ainkar, Temezünger, Teshiteter, Tetakzür, Rasemponger. Parnok trok ya mesükteper. Saka tulu tila ta asüba ama Ainkar süra pa dak ain keta alinung pa nüsa nisung den kenyongi balaka. Pai sayatenya tulu inyaktsü akok. Arasentsür süra pai sayatenya tulu meinyaktetaka pai ajak shiteter, aneptsür tasür dena jembiteter. Temezünger, Teshiteter, Tetakzür asem ya tepila mali. Parnoki pungmang ratettsur tia indanga shiteter. Rasemponer süra pa Arasentsür yimya saka Arasentsür dang tilaba.
13. Ardang-Rüdang, Ayipdang-jemdang, Ayiptok-Leptok, Lensuk-Lenzuk, Lepsük-Lepzük, Lentok-Lenshi, Lendang-Tsüngdang, Lensa-Temsa, Lepdang- temdang, Tsüngsük-Tsüngzük, Temshi-Renshi, Temtok-temzük. Ao oshi Verb ka nung O teimtiba rongnung ya ka asutsu. Ano ya dang masü iba O ya aika lir( iba nungisa). Ardang süra ken alepdang ana küma lepdang. Rüdang süra tepolong süng masü jara ama tena teret ama suoshi ama, Ayipdang Jemdang ana ya tepila mali. Ayiptok Leptok ana ya ayiptok süra süng süngküm amala tulu masü. Leptok süra oset tila tulu nunga leptoktsü akok. Lensük-Lenzük süngdong ka Lensük tembang tatsüka Lenzük. Lepsük- Lepzük ana ya-a kasa. Lentok- Lenshi ana ya tepila mali. Saka Lentok süra süngdong ka dang asütsüa akok ana asem asütsüa akok. Saka Lenshi sura aika. Lendang-Tsüngdang ana ya tepila mali. Saka süng tulu tatsu Lendang-talangka ana küma tsüngdang. Lensa-Temsa tulu süra lensa tila süra temsa. Lepdang-Temdang. Lepdang süra süng kija masü mashi-i ka, Temdang süra süng mesüra süngküm amala. Tsüngzük. Tsüngzük ana ya tepila mali. Saka tsüngsük süra tazüng nung tsüngsükba. Tsüngzük sura tua süngsang nung asütsüa akok. Temshi-Renshi ana ya tepila mali. Saka Temshi süra tera tatsükabo indoka alep. Renshi süra melepi tera medemshia renarena indok. Temtok-Temzuk ana ya mesukteper saka balala. Temtok süra magitsü leptok. Temzük süra talangka aliba nung tagitsu tatsüka temzük.
14. Ayimaji Haihara, Makongdisüa, Rangdongapua, Jangjungmara, mejungmerang. Ojang terok ya tepila mali. Saka ayimaji süra tezükpazük masüngdangi pi oset agir alir auer tabo masü. haihara tetezü yakyakta ni tama agitsü ni angu ni tama metet ta jembiba nisung. Makongdi Rangdong apua tangar metsübu pai nokdakba nung odia shitetba ana tetezü tepila mali. Jangjungmara süra tangar inyaka alidang ano yabo yamai asütsüla ta ya meshitak ta jembiba. Mejungmerang süra tangar dang alakteta O tali tapong jembiba yabo yabo ta asatenba.
15. Boknüngmelen, Hakli, Longkak. Asem ya mesükteper. Saka boknüngmelen süra tangari ashidang marakzür kecha shitar ta mali. Hakli O Longkak na yabo kasa lir. Jakla tamajung tangar den O mejembir nükpuang süshir.
16. Halimanga, Tsüyaoya Zükdanglem. Asem ya mesükteper. Halimanga süra samaro tashiba manga. Tsüyaoya süra kasa kasa tokteper O kata ali metsukdaktsür. Züdanglenm süra aji inyakang ta shira ma nibo meinyaktsü ta asüba.
17. Itangitra, Ngalashila. Ana ya mesükteper. Nai itangang nai ngaladangang ta jembir. Saka itangitra ya O tamajunglen ngalashila süra ni ken tejangja metettsü merangdi ta asüba.
18. Impazümalem, Majimazüng, Yaboyanü. Asem ya tepila mali. Impazü züzüa temulung tekitsu agi inyakba züngzünga masü. Majimazüng tera tapi agi junga mereprangdangi inyakba. Yapoyanü tera rapalen or junga mebilemdangi aliba.
19. Jilanemshia, Nemzünga, Nenshia. Asem ya tepila mali. Saka nemzünga süra züngzünga ashiba ken dang ashi asütsüa akok. Jilanemshia Nenshia ta süra anaben asemben tashi züngzünga ashiba.
20. Jozüjura, Joshijura, Jokdenjokra. Asem ya mesükteper saka Jozüjura süra ki sema O bener senzüba. Joshijura süra yakyak ta tangar majung indang kibur dang oa shir ataba. Jokdenjokra süra talitapong reponga yakyak ta jembiba inyakba.
21. Mendang, Mokdang. Ana ya mesükteper saka balala nung amshir. Tang Aortemi iba ratet mementeti amshir. Tamalen aiben iba indang aikati ashishitepogo. Mendang süra nisung atema. Mokdang süra Tzü atema. Aor Lipok nungi Mendang ta jembiba ya lenmang nung arür mendanga lir alui shinga maotsü. Tanü yimer ajak yim mungdangtsü kar mangashi alui ao nunga lanur kar lenmang nung mendanga lir meyipa atokdaktsütsü. Mendang tetezü ozüng agi tanü Karbi bandh ta süra nisüngbo mali saka gari mesenzür. Mokdang ya O tila teri tzümokdang aset atangdang tzürü tila aluba. Tzü tongti ayongbo mokdang ta mejembir Tzü Tsükdang ta jembir. Nisung moka mekazür mena kazür alibomena mekazür mokloka alir. Mokdang mendang ali agi mokdang nisungi mendang lendi mendang ( Kijamendang tenünga lir).
22. Mesem, Meshitetet, Semzük. Asem ya mesükteper saka mesem o meshitet na ya kasa ki tasen yua aliba tanü nungi mesemteta alir. Tenla ki tasen ka tanü meshitet. Semzük süra ya asen Aor tsürabur oshi tejen aser O ana külemi ajaba. Mezüngbuba Semdangba, mezungbuba meshiteta külemba. Alurong Semzuki ao. Alu ronger mezüngbuba tamasanü oa meshiteta külemer adokba.
23. Meshimejunger, Mokomeiner, Lenimaor. Asem ya tepila mali. meshimejunger süra tilar sensaker tulur takar masü, mokomeiner süra timtema temang nunga tashi mait achiajemtsüa maka, Lenimaor süra anemabo alitsüa akao saka anko majung.
24. Makikoji, Meshimetsü, Meshitsüya. Asem ya tepila mali. Makikoji, meshimetsu pi dang kowa kowa ta meshia jajaba. Meshitsüya süra par kidang nübur ajak meshitsüyar. Agütsür meshir.
25. Maikoi, Maimalem, Mazümalem, Mazümapong. Pezü ya mesükteper. Maikoi, maimalem tanga den tera balaka ya tamajungren nunga masu. Saka mazümalem O mazümapong na yabo tamajung nung amshir. Tim mesüi chiyungba yimya aoashi tamajung.
26. Merayim, Osümena, Miim teplok. Asem ya mesükteper. Merayim süra tesempa ajangzük, Osümena süra O tangari nunga asütsüsa ka jembisem. Miim teplok süra O nung mesüra mapa nung tai inyaksem temenok langka senchi mena.
27. Nüksensa, Tengunüsen. Ana ya mesükteper. Nüksensa tangar den kenyongi balaka repranger. Tsümar jagi Aor nüksensa repranger. Tengunüsen yongyaseta ngudangnüa aliba asenalu.
28. Ola osü, Tsüla ola, Jimbishinü, Bangkila. Pezü ya mesükteper. Saka ola osü aser Tsüla ola ta süra tangatsü tajung tanganütsüka. Jembishinü aser bangkila süra tereprangtsü tajung tereprangtsü azüazüa tebang lashir. Anebaneba ola adoker.
29. Rosepon, Roshiroraon, Rotakon. Asemprongla ya kasa aonsa lir. Saka rosepon ta sura aon kanga junga asoba masü. Metsü mersü kanga toa masü posa aon saka rosepa tetzü mait asoba, roshiroraon ta süra tzü maten totzü nung sanger ror achiba. Rotakon süra metsü mesü tasentzü agi onsara toaroa tetzü mait rotaka asoba.
30. Reji, Reshi. Ana ya balala. Reji ta süra tangutsü yongya reprangba alajia mesüra lia nung oa reprang pa telok nungji ali mali rejir. Reshi süra angu petaka ngushi, yangji oyalia reshiogo reprangshiogo ta jembir.
31. Teronem, Tesamen, Tezüknem, Tesaknem, Teshinem. Tesünem terok ya terara balala saka aiben bulutepa jembir. Teronem süra kanga junga lia nungi dena junga menemer, naro tajung aika nung teronem menemer saka machir. Tesanem sura teimba lia nungibo kangabo memenemer. Opanglu chi tesanem tajung menema chiyunger. Mapokchi kar nung tesanem tajung menemer achiba chiyungba. Tezüknem süra sungjanglijang kar nung tezüknem tamajung menemer. Tesaknem süra nisung kar dak tebang nung tesaknem tamajung menemer. Teshinem süra tashi tasüba ama nung teshinem menemer. Tesünem memerükba menemer.
32. Tasüngshitsü, Tamajungdak. Ana ta kasa impazüa lung ka yok nung pi dak tasüngshitsü nung, tamajungdak onshi.
33. Tanishir, Tanishir. Ana kenyongi balala oshi sensaker. Tanishir lokti anishir, tanishir pi sulen anidaker. Tebu o par chir na tenüng kasa ama iba O ya lir.
34. Tsüremseta, tsürenseta. Ana ya balala aser Ao oshi nung tsüremseta ta mejembir. Tsürenseta (atitaka) ta jembir. Saka tsüremorem ta O tatem kati angatetepa jembiba nungbo amshir.
35. Tanishir, Tir. Ana ya tepila malir. Saka Ao oshi nung Tir ta süra nokinketer arür leper dangang ajar yamala nisung Arju Tir shimmer.
36. Temkanglongkang, Tematsüma, Kotolangto Langkodem, Tongdakjen. Pungu ya tepila mali. Saka item rongnung Tematsüma ta süra tamakitsü O teimba metomera ama jembir. Temkanglongkang kotolangto, langkotem ta süra shisatsü tembang onsara tongmelang. Tongdakjen süra pai ken bilembaji mesüra ta asüba tangsa tang ta asüba.
37. Yazüyapong, Nüsamepong, Tsüngpret. Asem ta kasa. Yazüyapong Nüsanepong tiazü ochi masü. Tsungpret ta süra tangar dak alaka tali yazü tang ka tang ta pelepshiba nisung.
38. Zülazüjem, Sosendangsem, kibong kazü. Asemprongla ya kinunger. Saka zülazüjem yabo tera tepila lir.
39. Züngrema, Nümaia. Tena ya kasa aonung ammang O sangwa tsüngda
40. Züngia, Kiparerea. Ana ya tepila mali. Anepdang ammang O sangwa na tsüngda.
Ojang tetezü ajak tatsütiba nung zülur asünung ratet mebensa aika alitsü. Tazüngertemi metongshir rateta agitsü mepishir.
You must be logged in to post a comment Login