Mapa kodaser angutsü ?

Nagaland nung tebilemtsü tulutibaji lanurtem zünger mapa manguba tebilemtsü ya asütsü. Jungjunga bilemdangra, züngra mapa angutsüla, kechiyong mapa inyaktsü asoshi azünger. Ajisüaka, zünger mapa manguba tetezüji mapa angutsüsa azüngba masü ta angatetter. Ibaji tezüdangtsüka lir. Iba jagi tebilemtsü adoker. Küm papigato sen paikato endoka zünger mapa mangutsüsa azüngba takoksaji shibai menoktsü ? Tanü asenok asoshi telangzütsü nüngdakba tasüngdangbaji aji ka asütsü. Kechiba züngsa züngdaktsür mapa magütsütettsüsa kaketreju lapoker ta asüngdangtsübajia tim dang lir. Joko, ajak tazünger aser ajaki sorkar mapa bushir ta asüba tensa tia ka nung asenok timatemer. Iba jagi sorkar nung alirtemia tazünger ajak nembo sorkari mapa magütsütettsü ta jembir. Atangji, tazünger ajak sorkar mapa nung manioktettsü aser kaketreju lapoka züngdaktsüba nükjidongji sorkar mapa inyaktsüba kija atema masü. Ajisüaka, zünger mapa angutsüsa kaketreju nung azüngba lesson-tem memelenshitsü tashi zünger mapa manguba tebilemtsü ya manentsü. Iba tangatetba nung sorkar nung alirtemi sorkar mapa melena tanga mapa bushia inyaktsü ajungshiba den külemi tanga mapatemji inyaktettsüsa kaketrejutem nung sayutsüla. Akhidang nungi tang tashi nung kaketreju nung sayubaji oshi aser otsü dang sayur. Atangji, iba jagi nisungtem tashitemetet akümer. Ajisüaka, kecha inyak mashi ser oshi aser otsü metetba kija agi mapa mangur. Tatishitsü agi, English metetbaji junger saka English meteter ajakbo sorkar mapa mangutsü mesüra Akbar aser Alexander nunger otsü jungjunga metetertem ajakbo sorkar mapa mangutsü. Tanü asenoki jungjunga bilemdangra, asenok rongnung asenoki tashitemetettertem ta züngshiba purtemji mapa inyak metetertem masü saka oshi aser otsü metettertem dang lir. Iba jagi alima akoksar. Talisa, India lima kadaktsüba aser tashi itdaktsüba ya asenoki bilemba tashitemetettertem aliba agi masü saka school mazüngertem mesüra tera zünger peisasa inyaktetba mapa inyakertemi kadaktsür aser wangshitsür. Aji oda, linük ajungkettsürtemjibo office nung necktie mesür amertem masü saka alu nung aser workshop tapu balala nung asentzü alua pei mang menena inyakertemi ajungkettsür. Itemji mali tashi alima nung kol agi inyakba engine kata malongtsü aser alu nung kecha mezüsentettsü. Aji oda, tanü asenok rongnung zünger mapa manguba tebilemtsü indang jembidang, amajok nung kecha nükjidong maka oshi aser otsü angazüktsü kecha atemabo mapang aser rongsen meindokang tajungba asütsü. Iba tangatetba nung sorkari aritepa mapa inyak sayuba rejutem lapoktsütsü mapa tenzüktsüla. Atangji, sorkari tazünger ajak nem mapa magütsütettsü saka mapa angutsüsabo lenmang sayutettsü. Ibaji atema seokar alir. Aji oda, tanü lanurtem zünger mapa mangubaji lanurtem tebilemtsü masü saka sorkar tebilemtsü asütsüla. Sorkar nung alirtemi ibaji mangatet tashi asen loktiliba nung tebilemtsü manentsü. Asen lima nung mapa inyaker meinyakma lir, saka tebilemtsüji mapa inyaker mali kechiyong asenoki mapa inyak mashi. Aji oda, asenok tebilemtsüji mapa inyak mashiba tebilemtsü süra sokar teinyaktsüji mapa inyak sayutsüba tebilemtsü asütsüla. Iba atemaji School Education, Higher Education aser Technical Education department tapu balala lapoka lir. Item department-temji nisung ishika ita sen chia kazütsü lapokba masü saka state nung lanurtem dang mapa inyak sayutsü asoshi bilemdanga sentong tapu balala yanglua inyaktsüba purtem lir. Tanü putu ya oshi aser otsü angazüka amongba putu masü saka nüngdak reprangteta inyaktsü asoshi mapa inyak sayuba aser angazükba putu lir. Aji oda, Education department-tem jagi tanga department-tem ayongsemer Nagaland tesem ajaklen lanurtem dang mapa inyak sayutsü asoshi sentong tasen ka tenzüktsü tensa mapang agi akanger. Iba jagi dang zünger mapa manguba tebilemtsü ya anentsü.