Nagaland repranga lia topur mejungi akümba ya asenoki pei mapa shitak meinyakba ajanga lir. Tulur tilar mesüra takar sensaker ta masü saka nisung shia pei alidak pei taküm aser kibong mesütsü asoshi mapa kabosa inyaka alir. Atangji, jungjunga bilemdangra, item mapatem inyakbaji pei taküm aser kibong mesütsü asoshi dangbo masü saka pei lima yangerba mapa nung shilem agir kaka lir ta angatettsü. Government mapa tenzükba nunga ki aoker nungi tenzüker Chief secretary tashiji pei taküm aser kibong asoshi dang masü saka saka pei lima aser nubortem asoshi inyaktsü lemzükba mapatem asütsü. Aji oda, ita sen angutsü atema ki aoker masü mesüra chief secretary mapa inyaker masü saka nubortem tenzükba mapa nung inyakba agi ita sen angur ta angateta inyaktsübaji jangratemtsüka. Iba amaji aluyimertem, business tapu balala inyakertem aser contract mapa inyakertem ajakji pei taküm aser kibong mesütsü asoshi inyakba dang masü saka pei lima aser nubortem asoshi inyakba mapatem asütsü. Iba tangatetba nung asenoki kechi mapa inyakdir inyakaka asen asoshi masü saka asen lima aser nubortem asoshi inyaktsür ta bilema kanga züngzünga inyaktsüla. Pei lima aser nubortem asoshi inyakertemji linük tenzükertem lir. Aji oda, office-i tarur ajaki ‘aya ! ki ya shibai yamai junga aok ?’ ta ashitsüsa ki aoksang jagi aoktsüla. Kasaji Martin Luther King Junior-i ashi ama, yimdong aokertemia kotak tenyartemia kotak nungi aya! Iba yimti yimdongji yamaji shibai merüka aok ta ashitsüsa aoktsüla. Iba amaji government tenzükertemia pei mapa nung mapang shitak amshia kanga nendaka inyaktsüla. Pei mapa nung mapa ohishia inyakba dang masü saka shitak inyakbaji jangratemtsüka lir. Pei mapa inyakdak pei amenba menden aser table-sa temerükba, mapa ajak mapang shitak nung kanga junga inyaka temtsür aser nungdak arurtem mulungsüa jembir yoker ta sütetra, pa mesüra laji linük tenzüker tajung rongnung ka asütsü. Iba kasaji aluyimer aser business inyakertemia pei mapa nung tajangzük angutsübaji dang masü saka pei lima nem tenüng tajung bentsür arutsütsü bilema inyaktsübaji kanga tongtibang asütsü. Aluyimertemia pei lima nung züsentetbasa tajungba aser dalangba ta alima ajaki sapua bushitsüsa chiyongtsütem züsentetra, iba jagi asen lima nungutugu dang masü takar akümtsü. Alima takar akümba ya yimsusur aser tulurtemi masü saka aluyimertemi takar kümtsür. Shiba sudir suang alu nung züsentetba agidang taküm alitsü, anungji aluyimertemia pei kija kibong dang masü saka alima nung alirtem aika mesütsü khuret agizüka inyaker ama inyaktsüla. Kasaji, government mapa agizüka contract mapa inyakertemi pei asoshi tajangzük bushitsü kija bilema masü saka pei lima topur jungdaktsütsü bilema inyaktsüla. Gari lenmang yangluba mapa asütsüa akok mesüra kiojen yangluba mapa asütsüa akok mesüra nubortem asoshi nungdak osettem supply agütsüba mapa asütsüa akok, itemji pei lima aser nubortem asoshi inyaktsür ta bilema jungjunga aser shitak inyaktsüla. Aji oda, lenmang nung jajartemia gari nung tatashia matashi ayongayonga lenmanga meraksai mapang talangka senzüba meteta, aya ! lenmang yamai junga shibai yanglu (?) ta metetnüa asüngdangtsüsa yanglutsüla. Iba kasaji kiojen junga yangluba nunga teyanglur contractor nüng sanga nubortemi jembitsüsa yanglutsüla. Alima ka ajungtsü atema ajak külemi kasa mapa ka inyaktsüsa maka saka senso shiai kechi mapa inyakdir, ibaji pei lima ajungtsü asoshi inyaker ta bilema inyaktsüla. Tanübo, yimsusurtemi anir tilatiba nutsüng nubo tashi agi pei kija agitsü bilemba daka alaka pei lima ajungtsü bilema meinyakba agi asen lima majunger. Aji oda, yimsusur aser ketdangser tulurtemi anir terenlok mapa inyaktsü senotsü lemzükba nungi pei agitsü shilem ka tama agiteta yura, kechi agi terenlok mapa inyaktsü ? Iba kasaji lenmang aser kiojen yanglurtemi pei tuluka ajangzüktsü mechi nung mapa tamajungba aser tilaba küma inyakra koda asütsü ? Iba kasaji nubortem asoshi nungdak oset agütsürtemi pei kija ajangzüktsü bilema oset tamajungba aser ishinba agütsüra koma asütsü ? Tanü asen lima melenshitsü nüngdak indang jembidang, temelenshitsü nüngdakba tesemtemji itemji lir. Itemji tangari melenshitsütsüla masü saka aseni asensasa asen lima aser nubortem ajungtsü mechi melenshitsüla, anungji melenshidi.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login