Mapa tajung inyaktsü atema shinga tenokdangba mali

~  L. Kika Pongener.

Tanü asenok aliba putu nung kibong ka nungi shir yimten, arogo, loktiliba aser oda sorkar tashi nung mapa tajung inyakba agi anungakonga lir. Kibong ka nungi shir loktiliba ajunga anema, pelaa, sunepa yimjung nung alitsü asoshi mapa tajung inyaktsü nungdaker. Nisüng o nisüng na tsüngda yimjung nung longjema alitsü asoshi mapa tajung inyaktsü nungdaker. Surabangla mapa tajung ya kong nungi adoktsü ? Mapa tajungji sayatenya ka agi adoktsüba masü, saka asenok dak nungi nungi adoktsü. Kodang asenok dak temeim, taochi, aria bilemba, ajemalu aser tila akümba shisatsü lidir, asenoki tangar dang meimtsü, aochitsü, aria bilemtsü, ajemalua tila akümtsü, tangar akümtsübutsü, pei dang nungi tangarji taoba ta züngshitsü, idangji memeteti mapa tajungji pa sasa inyaker alitsü. Atangji mapa tajung inyaktsü atema-bo shinga tenokdangba mali.Tetezü, parnoki dang inyaktsüla, onokibo meinyaktsüla ta temzüng-ozüng talenba kecha maka. Takar,tulur, tashi-temeteter nungi shir sensaker, tilar, mashi-memeteter nisüng ajaki mapa tajung inyaktsü akok. Theologian-temi dang inyaktsüla, saka Politician-temibo meinyaktsüla ta kecha balaka mapalem telemsa mali. Mapa tajungji Politician kati inyakyonga, mesura Theologian kati inyakyonga lokti aser nubor asoshi langkabo tajangzük lir mali ? Aji oda, mashi-malu nisüng kati inyakyongjia lokti aser nubor asoshi tajangzük langkabo tagitsü lir mali ?…ibaji dang kanga agi tongtipangba asütsü. Mapa ka inyaktsü atema nisüng kar nem tenung jateta nungloktsü, saka parnok jagi nubor-i mulung asütsüsa meinyaktsü akok, saka ano tenung jateta menungloktsü sernung kecha meimlai ka parnok jagi dang nubor tajangzük angutsüsa inyaktsüa akok. Otsüla-oboula nungeri jembia aruba otsü ka, “Menden nüker-i/sorochoker-i Ngaya ango tuluba apoh”…Mapang ka nung Tsüla tzü ayokdang ango apohtsü, zütsük aontsü, azü taroki ayitsü mongintem ajak ango tulu Tsünger-tsüngko, Zütsü-ngo, Ngaya-ngo apohtsü bushia tesem balalai senshi, saka tia maka iba anogo nungji ango-poer mongintem jagi ango kata mapoh. Ajisuaka, parnok rongnung angko majungsang sorochoktsü aser menden anüktsü toktsür ao, aser pa sorochoka mena alinung, tzüküm anasai Ngaya-ngo tuluka arr agi jungjunga letsetter arua jutak, anungji pai nok ka agi Ngaya-ngo tulu-ji nokzü agi dang koseter attsütet. Iba anogo nungji par telokji iba Ngaya-ngoji soa chiyungteper, ano kidang-ia lemsa-a bener adokba otsü jembir. Iba otsü nungi tangazüktsü lesson ka-ji, nisüng rongnung shinga kecha balaka nemja-luja (under estimate) yano-a mebilemtsüla. Atangji, mapa tajung inyaktsü atema kar dak alaka tangaribo inyaktsü makok ta mekazüka yura ajibo kangasa tamashi asütsü. Anungji mapa tajung inyaktsü asoshi-bo tulur-tilar ajungai pei tashi yari inyaktsü akok. Ajak dak alaka mapang tajung rongnung, alima aser lokti ajungtsü aser melenshitsü asoshi pei dak aketba sempet yari kati ka ajungshitepba aser metongshitepba ya-a ka asütsü. Laishibai ashir, “Anungji mapa tajung inyaktsü meteter aser meinyakra pa asoshi aji temenen” (Yakob-4:17).
Ano aji tang masü, mapa tajung inyaktsü atema mapang ka, iba mapang nungji tang inyaktsüla ta atakteta yua maka, anungdang dang inyaktsüla mesura aonungbo meinyaktsüla ta kecha telatet mapang ka maka, koba mapang nung inyaktsü denjidir idangji iba maongkaji agia inyaktsüla. “Ne keti inyaktsü tashi alidang, shir dang tajung inyaktsü tsüa ali, parnok dang nungi sota teyu” (A.Shin-3:27). Yisu Khrista alima nung alidang, kenu anogo pa nutsüngtem den lenmang nung suidang parnok amungnu alu ka ajanga ao, aser nutsüng rongnung kari aya marem nung tsükjong mitta achi. Saka Farise nisüngtemi aji ngur Yisu dang kechiba ne nutsüngtemi amungnu raksa-a tsükjong mitta achir ta aitsü. Aser Yisui parnok dang langzüa ashi, Dawid aser par nisüngtem ayadang parnoki Tsüngrem kidang ayuba amtsük, koba Putir dak alaka tangari-bo achitsü tim masü aji achiba nenoki mezüngdang ama ? (Mathi-12:1-8). Ano iba sulen Synagog nung amungnu teka ashirepba nisüng ka mena angu. Aser ano Farisetemi amungnu aneptsütsü tim asü masü ?…ta Yisu dang asüngdang. Yisu-i parnok dang langzüa ashi, “Nenok rongnung shiba san ka aka, iba san-ji amungnu kangla ka nung tsükra, pai aji mattsütettsü ama ? Ajangla san ka dang nungi nisüng ka kümzüktsübaji koda taoba ? Anungji amungnu tajung inyaktsü tim dang lir. Ajiser, Yisu-i teka ashirepba nisüngji idangyongji aneptsü. (Mathi-12:9-13). Yihuda nunger asoshi nisüng ka timtema lia yaritsüba, alanger lia mesotsüba, shiranga tasür dang lia kümzüktsüba dang nungibo, par Yihuda nunger yimsu ozüng ret-reta benshitsüba-jiang kanga agi tongtipangba kümdaktsü. Tanü asen putu nunga karibo alima aser nubor atema tajangzük aser temoatsü langkabo ali asü mali…??? ta masü…Saka mapalem shitak asü masü…??? Shirnoki dang inyaktsüla…??? ta…Yihuda nunger Tesayur Farisetemi yimsu-ozüng nung akang-akanga ametter amungnu tajung inyaktsü sentokba ama karibo angateta alitsü akok. Yisu-i ashiba ama yimsu-ozüng shitak benshitsüba dang nungibo, alima nubor asoshi tajangzük/temoatsü langka danga ngurabang ta asübaji tongtipangba. Asenoki pei dak aketba sempet tajungtiba agi kati ka ajungshitepa aser metongshitepa nubor atema mapa tajung inyaktsü merangdi.