Mashisa alidang temang anepaluyim

Na mashisa aliba mapang nütsü den kinüngertemi mashisa tsür kati kechi inyaktsü mesüra meinyaktsü indang balala shidangtsü, aser ibaji tim dang, kechiyong mashisa aliba mapang shisa tajung nüngdaker.
# Chiyungtsü: Mashisa aliba mapang nü dak aliba immune system ajema akümer aser ibaji agi chiyungtsü ajanga listeriosis aser salmonella agi temang manemtsü akok, koba ajanga anojungi tanur asür (miscarriage) mesüra anojungi tanur asor. Ano saktsüba mesüra poksen aoba ajanga tepok nung aliba tanuri nüngdakba nutrients magiteter. Anungji chiyungtsü nung kanga kümdangtsüla aser aonsotsü den süngjanglijang junga shitoker achitsüla. Iba dak alia infection adokdaktsüba mesen züindaktsüba chiyungtsütem machitsüla.
# Tanang aketba süngjanglijang tzü tasazük yur ajemtsüla. Süngjanglijang tzü nung shini lir koba ajanga tanur kanga kara ulutsü aser ibaji ajanga tanur asodang timtemtsü. Anogo nung coffee mesüra süngo marok kabosa ajemtsüla.
# Yi khenyongi majemba tajungba, kechiyong yi tera ajembajia majung.
# Anogo shia folic acid milligram 0.4 nungi 1.0 achitsüla, kechiyong iba ya achiba ajanga tanur tongtiret, tekolok aser tekolaktret nung timtem madoktsü. Iba den külemi temulungjang den natzü aolen lenmang nung timtem madoktsü aser anojungi tanur asoba nungi kümzüktsü.
# Exercise mapang shia agiba ajanga temang touzük timba akümtsü aliba nokdangtsü aser tetsü ka blood sugar level atuba-a nokdangtsü. Hopta nung minute 30 asembenen mesüra pezübenbo jajatsüla, ibaji ajanga gestational diabetes nokdangtsü.
# Yimra nungji jenbua alitsü merangang, kechiyong mashisa aliba mapang yimra atongba ajanga mozüki nunga amongtsüsa akümer.

(Source – Internet)