Melenshitsü nüngdaker

Atangji, taoba küm ishika tsüngda Nagaland kanga melenshiogo saka tejashitsükaji tajung nung masü tamajung nung melenshiba asenoki angur aser anogo shia ajangshir. Ibayongji,  tanüa Nagaland nung temelenshi nüngdakba indang jembir. Ajisüaka, asenoki aiben temelenshi tajung ya kong nungi komaser adoktsü ta junga mebilemdangi inyaker. Iba jagi tanü tashi aseni bilemba ama asen lima memelenshitetter. Asenoki aiben temelenshi indang jembidang, asen taküm aser kibong masü saka tangar taküm aser kibong dak dang rangloker. Tangar taküm, aji asen kidang-kiyonger, asen yimtsür-yimer, asen den külem tenzüker aser inyakertem, yimsüsür aser tulurtem asütsüa akok, parnok taküm libaliroji dang melenshidaktsünüa asenoki repranger aser parnokji melenshi nung dang asen  lima ajungtsü amai bilemer. Ajisüaka, parnokji memelenshir, iba jagi alima tajungba küma memelenshir. Ibaji jungjunga asenoki bushidangra, parnok taküm aser jaklaliro memelenshitetbaji asenok memelenshiba agi asütsü. Asenoki shirnok melenshidaktsüner, itemji melenshidaktsütsü asoshi asenok tama melenshitsüla. Tatishitsü agi, asenoki yimsüsür aser tulurtem ochishia lidaktsüner saka asenoki parnok dang angati tenla meshipet meshir. Item yimsüsür aser tulurtem dangji asenoki election mapang sen yong ayoker aser election temer tatidang magütsüi ita sen chia inyaktsüla mapa tajung ka meshir, kidang kibong nung timtem tilakata asenoki asenoksasa mekoktetter kechiyong asenoki asenoksasa inyaktetba kecha maka, anungji yimsüsür aser tulurtem dangi orr meshimetsür. Item timtemji sen tera agütsüba agi akokla masü, anungji tangari teyari tera agütsüba agi asenok tenük masünger. Ajisüaka, yimsüsür aser tulursangjia angati sen angulen lenmangbo mali, anungji agütsünüra auyar agütsütsüba dang, iba jagi auyar agütsür. Iba ama meshimetsüa aliba agi asenok aküm samar aser yimsüsür aser tulurtemi asenokji par nisung aser kinunger amato masü saka par lar amato bilemer aser atangji asenoki asenoksasa asenok parnok lar akümer. Joko, asenok dak aküm samadok nungji, kecha arendaktsü mali, yimsüsür aser tulurtemi asenoki memeshidanga asenok tenüng nung asenok nem agütsüba dang nungi teimba aser tuluba auyar. Iba amai asenok taküm libaliro aser inyakyim ya tanen maka longpet longer joko küm aika arur, iba jagi asen lima kecha balaka tajungba melenshia mangur. Asen lima tajungba memelenshiba tetezüji asenok taküm aser kibong jenjang tajungba makümer. Joko, lia lia chiyongtsüa shitak mechitet, asenok aika bok agi matu kongrasüka akümer. Tema nungi kibong kar junga alir amai angur saka sentsübo parnoksa tuluba tsüloker shisabolu agi kibong tesünep nung melitetba purtem aika lir. Iba ama tia ka nung sen meindoki anameta nung taneptsü angutsüba ser nung talangkati orr sentsü aika tsür tasümang bener arur. Anameta kaketshisatsü tajung angutsüba ser nung talangka nung oa sentsü tsüa zünger takidak maka akümba purtem aika lir. Mapa inyaker meinyakma, mapang agi meperi, teti mazüngi alitsüba ser nung peisasa azümasen küma mapa inyaktsü manguba purtem aika kümogo. Temelenshi jembibaji item taküm tiaji tajungba küma melenshidaktsütsü indang jembir. Ajisüaka, temelenshiji yimsüsür aser tulur takdang aser taküm nungi metenzüktsü, kechiyong parnoki nübortem shimer masü saka nübortemiang parnok shimer. Iba tangatetba nung, shitakba asen lima ya tajungba küma melenshitsü nüngdaker süra asenok taküm aser kibong tama melenshitsüla. Kenü asenoki ochimashi sen teraka magi aremba, kenü asenoki tiyazü tilaka mejembi aremba, kenü asenoki nüngsen aser takoksa arema tai dang tai ta shitetba agi asen taküm aser kibong melenshir aser iba temelenshiba jagi asen lima melenshir. Asenoki jembiba temelenshi yabo sensaker aser tilari sensak aser timtem  arema ochishia alitsü mulungtetba  anogo nungi dang tenzüktettsü.