Mepet Lokti

~ N.Saku Imsong, 4th Mile, Diphupar : Dimapur.

Asen kin yabosa majungtsü südina ta bilema molong shirang olen kar lemsateptsü tenzüker.
Hai tejen otsü ka nungi tenzüktikor onok Kohima nung training agidang, küm 40 shi (about 40 years 1978) küm nung asen nisung kati Azü ka dak tetsüng nung tera petshi, aser iba atemaji parnok angateteper pa Mao leni car ji anir ai. Saka kodang tanaben meyipa adok, parnokji telok kümer lia pa apu, aser koda asü aji memeteti asen kin ajak atdnshir bushitsü tenzük, saka mangu. Iba anogo nungji Kohima nung alir asen kinbo ajak amai adenshir par lushi arem nungji bushitsü atema jaka jaka nung nisungtemji jungjunga züngdanger arem jagi yok. Onok jaka kati airtemji 900 (noklang teku) liasü. Yamaji lemsar onoka arem nungji kanga timtema bushidang panüji kanga meranga bushir manguba agi lenmang nung tulurtem alirtem jagi onok mic ajanga arem nungjagi jatet.
Yamaji sür leper nung onok ajak asenshir, lokti nungji karibo leper tasen asem (3) alibaji kakti ta ain adoktep. Saka tanishir aser telongjemertem-i hai asen nüburtem asen kin ya leper akakba kin masü süngjemang, ta ayimoktsüdang ajaki atsüanem ka-a liasü.
Iba mapangji S.C.Jamir-i anir parnok 10 (ten) prong ruling nung tena tzüa meseni liasü. Pa office nung toktsür asen kin ta asübabo ajak iba lendong nung shilem agia timtem jenti arema liasü.
Ajisür külen senso chanu menguaka joko Govt. khuret südaktsüdi ta sür meyipa adoka lokti ken o jembir songo ajemtsü atema asen liner police nung tekolakba R.S.Jamir agidangbo I.G.P ta dang ajajito yangji lokti ken o ajak kangasa temolong süa jembitep.
Item rongnung kar shinür tanishirtem jagi yamai ayimoktsü, hai oh shinga terongrongni, tanü ano asen kin tali asentenshir temeimtepba nung teka amteper aotsü akodang asentenshiti arongni, ta ayimoktsü. Tanabuba nung tanü asenok songo ajemba ya Ak ter (10) alepba, anungji tekolak terji parnok yimsüsüba ruling nung parnok terprong lirji parnok kaka agütsüdi, aser aji tanü expenditure tatempang ta ayimoktsü.
Tongtipangtiba yongrakji yamai ayimoktsü. Hai Aortem ya akangakanga azüngashia yudi ajaki jungjunga angaliang ni. Hoe tang nungi shir na shiba koba office nungsa head of the Department (or) Minister MLA ajaki asen nisung ajak atajema akok tashi nü office-i aser nisung kechi mapa (job) atema arudir nai na ama nendaka aniokjang, aser tanü nungi kin ka ama kibong ka ama meimtepa alitsü nangzüker ta ayimoktsüdang, asen Aor ajak teka mekanga aji shidakani, ta ayimtendang anüa tongtanger ama washiteper Tsüngrem dang sarasademer senshi. Oda lendong mapang nungang temeim tuluba akümer ta pelatepa liasü.
Yamaji sür lia arudang oda, odabo iba yimyim to tejen aküm, aser samaa tilaba tilaba küma samadaktsü. (Tongmelang agi ashir dang)
Tanabuba nung asen kin-i talubusa jembiba kaji tangari joko asenok sentokogo ta sasa-a jembir ya tiyazü osang ta nibo shiteta asenoksasa atsüngzük adi. Ni Govt. mapa inyakdang Shamator, Tuensang, Mon ajaklen liogo. Ni kima yimtong nung senzüdang jaka ajak nungji yimtsü yimbotemi ‘saabpa aponar ki manu ase’ ta asüngdang ni Ao manu ase ta ashidang parnok ajaki kü den asen oshi Ao agi kanga pelasetasa salem, aser parnok ajaki onok ya samar alitsüba liasü, saka nenok Aortem Tsüngrem yimsü den kaket shisatsü ajak sayua onok NÜCHI kümdaktsü. Anungji onok kodangsa mongdangmongji aser lokti senden liter, tamasa onok sentong metenzükdang hai asenoki kodanga amatsü aser sentoktsü makokba asenok Tsüngrem aser kaket shisatsü angazükja NÜCHI kümdaktsüba obala Aor atema sarasademtsüdi ta sür yamai sarasadema ta sür, oh Tsüngrem onok tesamatsü lia taküm tenla agüja ozü tebu OBALA Aor nai moajangni, shinga kin nema obala Aor tajatetdaktsü ni ta aser ozü kin kari danga ozü OBALA mezüngmeshira oh Tsüngrem nai atakatemang ta sarasademer ang parnok sentongtem agir ta ashi. Ni kanga pelaseta sarasadema lemsatepasa senshi.
Saka asen Aor ya jok tashi temetet agi lakteter asenok sasa dangari parnok inyakba ochio yamaji ashir nung koda. Oda asen kin yimya sübaba kaji tzükong isem, yimtsüng isem, kin kidong isem etc ta lulutepdang asensasa pei memenep nung kechi dangar dang atongtsü ali.
Ataloka akabatem reprangtangra tamalen zulutem ashiba ama eg-army school, T.Ao, engineering institute etc asen mapang dangar takalen südaktsüba aika lir. aji danga kecha masü, saka aji par chanu aji par tzükong aji par lushi nung melapokdaktsütsü ta asayatepdang dangar nem bener yoker. Ao lima nung ali mali asü meinyaktettsü asü? Masü ism tashidak ta bilemer.
Election mapang kodang aurtir kechisütir saka Ao lima nungbo nisung asütsübasa. Naga nunger ajak dang sen temeimtiba kinji asen Aor ULB agitsü magitsü ta govt. den raradang asen Aor-e lokti timtemdaktsü aser Aor chanu taküm sama. Aor ajak longjemtsü ta tsüngmoka atena hao hai aji shidak ta ayimtentsü, mapabo mali. Aji agi asen Aor ozüng yabo aser lokti yabo MEPET Union ama ta bilemer. Tsüngmok tsüngsang atena mepet temelem agi alima ajak mangdakja liaka kodang anü adoktsü mepet to kongisa aoar mangur, yamaji asen kin ya-a o tululu jembir saka tasü mait kin ta bilemer ati.
Tatishitsü oda dang M.P election nung toa koma asaya. Ni angahsibabo election nung matoker ajak to party bo palak sür nung totsü terara inoktsü asü masüar asen nisung masü dangar dang shimtsü jembia jajaba amai angashiogoto. Aor-e Aor mangatet yamaji inyak no ta kanga temolong shiranga liasü.
Ano tatümlene arua ya shinür, Aor-e Ao lima terenlok maginür amaisa shisadanger. Oda tzükong ka lemang (car lemang) yanglutsü oda kari memelonger, yimtsüng kar alushi nung factory kar amenoktsü nungnanger etc. ya koba development sütir süaka asen Ao lima renloker, yanglur, tebur ajunger, dangar tsüngdang nüma tangteter ta pela-a bilemer masü, saka tsükong ism tangatetba ali tashi Ao lima aser asen nüburtem tarshitepba jagi kecha majangzüktsü süti ta bilemer.
O tempang tamalen paper nung anguba amato Nagaland nung factory Sugar mill, Flywood factory, Cement factory ama ajak Govt. teyari ajanga shipangogo, alia private li küma lemsaogo aji Nagaland Govt-e bilemdanger inyakba mapatem renemogo. Tang ka ICU nung alibaji Pulb & Paper mill TZUDIKONG ano tango tera sashiba agi süngden bo renemer atatepdarji ya oda ashirdang ashe iba mill yagi pa taküm junga aser kaa ita alidangbo kibong noklang 500 to 600 tashi mesüa liasü. Iba factory ya-a ism treatmentji agitsü asü, danga limalen aliba factorytem shibangerji ya-a menüngdak ta bilemer, ken merangdang nung koda? Tang teinyakdak office staff ishika lir ta angazüker, saka factory telong nung yin tsüngsa-a yoktoktsü mapa inyakertemjia asen nisung teimba ta angazüker. Pei lushi pei liman ung adokba paper whole India nung tajungtiba liasü, saka yamai lorepdaktsütsü no ta molong shirang agi ozü tambur pensioner saka ya asen Aor ism shisatsü endoker MEPET UNION amaji masü saka anü poaka tsüngsakmopong yiprutesashi aitaka pei ajangzüker nupurtem timtemdaktsütsü mepileme jok Nagaland freedom anasa ta paper nung ngudage Nagaland nüchiso angudangji Nagaland nung factory ajak samaogo ta mesüi pulb & paper mill taküm lir ta shitettsüsa ken na shiba sütir süang nai nü tenüng metetba kija masü saka nai na angateta, pai pa angateta, ni ni N.Saku Imsongia ni N.Saku Imsong ta meteta aji angateta ni ochi dang jembitsü inyaktsü, tenük memeremtsü, mashioktsütsü, ajak den putepa alitsü meranger, aser yangji alir. Anungji iba tangatetpa nung bilemdangti koda ta ayongzüker. Iba zulu nung o tako zulusema lira tai tokangma ta lemsateper.