Mesüker memesük zütepa süshir

~  P. Renthy Jamir.

Tangar Naga kin komar memetet saka asen Aor ya kishikinar yim o yimna meputep tesa Langpangkong nung yim ka nung Gaon Bora kati yamai ashi, “Anük onok yim ana kilendanger shinga moteper, saka Arogo nunger Sayutsüngir aludi ta ashi nungji yei ta asü. Deobar Sentep nung alua par Pastorjagi Lai ka parnoki angaaka manga aka tanganer angatsü manganer mangatsü shiang ta zünger O aika shir atu” ta tatalokba ka ashi. Ni Laiji kechiar ta bushinung Ezekiel 3-11-27 liasü. Pai Laiji memetet yamaji melenshitsüla ta züluyonga Ao oshi osang kaket zülur Tir Yimyim aser Ao Mileni anir memelenshir. Anungji maneni temelenshitsü kar tangayonga mangayonga zülur.
Alima nung meimchir tenük sakba kaket shisatsü (Literature) aser nüchi küma yimten lateta aoba (Politics) ajak ya Greek nunger nungi tenzük, Greek nunger meteni alima marakzür ta jembir. Saka kodang Greek nunger tesa ajurutepdir obang mapu asatepa atsüteper (when Greeks joined Greeks then was the tug of war) ta Shin O lir. Aji mesüka Nagaland nung pioneer Aor temeteter aika adok nungji Jepjo koda nentepa mayip ama pei-i bener aruba-ang shitak ta lenchii maruteptet shitakbaji meyangluteter. Anungji ojang aika tetezü shitaka mesük taia mesük ano teimba ka junga mejangja zütepa jembir.
TAR NUNGER OTSÜ- Ibai mapang talangka atsütepa pei-i metetba zülutep Aor yim teimbai Tar nunger otsü ta jembir. Anungji Tar nunger otsü ta amshitsüla ta asürtemi khuli agütsübaji ya nisung, Tsüngrem, aser shiruru mebendangi aliba mapang anungji Tar nunger otsü ta amshitsü ta raa nokdak, saka ni ya ASÜRMETENLA ta ajar aji khuli agütsü saka teimbai akok. Kodang Tar nunger otsü ta südir English nung Fable ta Fiction ta ajar. FABLE- Meimchir aser shirurutem nungi agiteta mulungdangtsü puraba otsü. FICTION- Matalok saka meimchir imdangi arua shitak mesüka tangazüktsü (moral) pura-a züluba. Ana ya tepila mali aser Tar nunger otsü ta asübaji aji. Akidang Aesop Fables tasür Greek nunger Aesopi Six Century B.C. nung zülubasa azüng. Ano Aor kaket zülur N. Talitemjen Jamir-i Tar nunger otsü kaket tasür züluba azüng. Ni item khuli agi ASÜRMETENLA ta ajatsüla ta zülu. Kodang Tar nunger ta südir parnok ya koba amala nübü kong liasü Alima makadang asü Pre History/Pre Adam alima otsü metenzükdang Adam meyangludang. Tanabuba nung Tsüngrem, meimchir, shiruru külemi alidang ta ashir saka Jongliyimti lima alidang aser adoker atalokba otsü aika dena lir. Aor Fable, Fiction dang masü Story aika densema lir. N. Tali Jamir-i züluba nunga Tar nunger otsü kaket nung Akhoya, Changtongya nung atalokba otsüa ka lir. Kodang Aor-i Tar nunger otsü tasür züngdir aji Ungma nunger otsü Longsa nungeri azünger ta asüba ama lir. Anungji Asürmetenla ta onoki jembibaji tajungba ta ni khuli agütsü. Asürmetenla tetezü Asürtem toboui tebu dang shir asü, tebui techir dang shir asü metentepa shiyonga aruba yangibo Fable, Fiction tale story ajak dena lir. Saka mesüker memesükbai akok.
KÜRALONGYAR- Ibai tamalen zülutep, ya ojangjia tai ano tetezüa tai amshir. Iba ya o tejen ka lir. Aser Kayalongyar ta ano karibo Kayilongyi ta jembir saka Küyalongyar ta mejembir. Nisung kari ya küra nungi agitet ta zülu. Küra ya tekülak shiruru masü pai shinga danga kecha mashir. Saka Kayalongya tetezü onsara ashikülak aser ya telok tentet ka dang ajaba masü saka nisung aikati Terrorist ya Kayalongyar ta rateter, aji kenyongi tai. Terrorist- Person using especially organised violence to secure political ends. Parnok ya nüchiso bushir, par nükjidong ataloktsü atema azütokshia tashiim amshir NSCN, ULFA amala. Anungji Küralongyar masü Kayalongyar terrorist masü Ashikülaker.
Ano onük tasen ka bena arudi, yangia Greek nunger ajurutepba amaji südir mesülir. ANÜNG PETINU (STARS) Tzükong shia yimshia ano Jongli, Mongsen jayajako terara balala saka tetezü ratetbo teimba tepila mali aser. Petinu aika rongnung item nüngja:
1. Atunütsük- Jongliyimti lima alidang tambu Atuba Bongzü atsüngi aotsü ata-a anepdang yakta nü tsüka chia alu nung kazüba Lai English nung Morning Star. Atunütsük Petinu J.Adok 22-16.
2. Longja Petinu- Ibai Petinu tulu rongnung ka, Atunütsük ama saka anepdang adokba masü ammang nung Sangwa ayar.
3. Chipobener Petinu- Iba ya Petinu aika khu tulu nung alipo aika alenteper abener mesük anungji Chipo abener Petinu ajar.
4. Sükümer- Iba ya nisungi Sü (Mithun) anir jajar mesük, Petinu aikabo masü saka külemi anasatepa aliba.
5. Kalapetinu- Kala ta süra tetsür anglong azüba, Petinu asem tiyong nung tareni aser tsünglanglen O tekalen anatsülen ano Petinu agi kala mesüka yanglua aliba agi Kalapetinu ajar.
Kodang item nüngja ya Lai nung medemdangdir, Yob 9-9 nung “Pai anüng nung Petinu tejep tejep oda Shirem Orion Pleiades aser anüng nung tentsülen taktangtem yanglu (south).” Yangi Shirem ta ajaba ya ratet tera tai, English nung Bear Petinu nüngja ka Bear Shirem Bear abenba. Aori ongo ozü dang Süngyu ta ajar ano asangur teintet danga Süngyu ta ajar. Anungji ya Shirem Petinu masü. Iba Bear Petinu ya anüdoklentip nung petinu telok aika külemi angur. Orion Petinu ya Petinu asem tareni (three stars in a line) angur, ano Pleiades Petinu ta süra Petinu noklang aika (hundred stars) külemi ta ashir. Aser Petinu tejep ta ratetbaji Constellations Tsükmenatsü (grapes) tejep ama aika külemi polongteper aliba. Ano Comets ta Meteor ta nüngja aika lir. Aji dang masü ano Sangwadang anüng nung Anüngsong aser Anüja adoka sayur, aser yamala kodang sayudir, Aori temeteter nisung tajung ka asütsü ta takzür. Roman nunger mapang Julius Caesar kinungtsüi pa dang (when beggars die there are no Comets seen, the Heavens themselves blaze forth the death of Princes). Meshimetsür asüdang kecha mesayur saka tamarener asüdang anüngi parnoksasa temaitsü sayur. Temeteter terateter tesa asünung ali nung akaba nüngja zülutemer anüng nung aliba nüngjatem bushidanga zülua ayutsü tang ya mapang lir. Saka tera mejangja ta masü zütepa jembir ta masütsüsa zülur azüngtsü ayongzüker.