Metzürara bottle-ji memeshi tajungba

–  Mr. Tinu Ao, Dimapur.

Tanü asüng nüburtem ya benjongbentsü agi sünga lir. Tat. agi – sati benjong, lokti meeting/senden, tasü tama, etc. Item ajakji lokti tulu adenshiba tesa. Yamala lokti adenshiba nungji reprangdangra kiburi/senden ayongeri nüburtem anisüngzüka chiyunga aser jemdaktsütsü asoshi akokba tashi tajungtiba agi renemtsü meranger.
Item lokti nung dena arudang, joko tanü asüngbo aüso nung chi aon tulu enoker mechimai lalushibongtsüba aika nungbo mangur. Iba jagi asenok lokti wainshin aser yimya awashi nung ainba kuli sayur. Saka ano külen reprangdangra, lokti aika nung dena arudang – nisung aikati tsürabo metsürar sür nung tzü bottle lema arudang meshir aser tebang ka (bottle nungji 10/20%) dang jemer merepdaka doktsür. Kiburbo nübur anisüngzükdaktsütsü asoshi sen jenti endoker, saka aiben nüburtemi kibur loksenji masadangi memeteti sen aika amajok nung lalushibongtsür. Asenok tzürara bottle aika meshia ajemyonga tajungba dang. Yangji kiburji tepela ka lir. Saka asenoki lema aruba tenüng nung metsürar sür nung meshir teraka jemer toktsüba tejemtuji shiba ajemtsü? Ibaji joko kibur timtema tzüji shidoker dustbin-i yoktsüba dang ta metetdi.
Anungji asenoki mapang ajak nung kibur/lokti atema bilemja, wainshin kaa meshira, kanga tajungba asütsü, oda tzü bottle lemja aru nungji metsüraka meshir ishika jemer toktsüdi ta asüba yimya/tangatetbaji melenshi nung rongsen lalushibongba jenti kümzüktsür asütsü.
Chi aon süaka, tzümolu süaka item ajakji nüburtem atema mulungsoa renemtsüba lir. Anungji itemji timi agizüka chia ajemtsüla, saka lalushibongbo mesütsütsüla. Iba yaa wainshin nung tongtibang ka asütsü ama ajiteta ajak atema lemsteper.