Delhi nung mopong menena adokba agi nisungtem tenük agia junga mangutsüsa mepettzüsü alonger ama yimti yimdong ajak miim mopong agi asüngbaji asenoki asenoksasa lendong bener aruba mapa ka lir. Mopong miim akümba agi yimti yimdong nung senzü majung tanurtema dena schooli moudaktsü sodi agütsütsüsa atalokbaji tansütsü mapa ka asütsü. Mopong ajak auyi aser mokozü agi asünungji, gari nung senzürtema tenük agi junga mangu aser tangoa mesashitet tesem ka nungbo gari 20 dak tali tsüktep aser nisungtema yirutsüsa atalokogo. Atangji, aiben asenoki asen lima nung tzü mopong memenendaktsüi merüka ayutsü asoshi tangatetba balala agüja ajungshiteper. Ajisüaka, asenoki süoki ia mebilemer, anungji tebang agi jembiaka asenok aikati asen alidak tzü mopong merüka alitsü asoshi bilema kecha meinyaker. Ibayongji, tang Delhi nung atalokba ama yimti aika nung mopong menenadoker nübortem anema malir. Asenoki dang tzü mopong menendaktsüba ajanga asenok lendongi aiba timtemji angatetra, tzü mopong memenendaktsüi kümzüka ayutsübaji mapa tasak masü. Tanübo nisung aika ket nung pei gari lir, iba jagi yimti yimdong nung gari masemer aser iba yariji asen yimti nung mopong menendagi ta asenoki bilemdi. Ano, asen lima nungsa balaka ozüng amertemia shitak meinyaktetter aser nübortemia tashi mangar, anungji gari tejen nungi mokozü adokba agi item gari anasa alirtembo tango sashia majung kümdaktsüba aiben ajurutsü. Iba denji ano asenoki nüngdak makaba nunga electric light ya kanga tsükdoker, iba jagi alima tsüka kümdaktsür. Ano, kisüjensüba mapatem inyakdang auyi apongba, alu aser atsü arongba aser factory-tem nungi mokozü adokdaktsüba agi mopong menendaktsüba ajanga asenoki metetmeteta asen temang timtem adokba asenoki metettsü. Tzü aser mopong tajung magiang asenok meimchir taküm melitettsü ta asenoki ajaki meteta lir, ajisüaka asenok shingaia ibaji süoki ia mebilemer. Iba jagi asenok aikati arem mapayui lepsar aser kecha tebilemdang mali alu, arem aser kidang nungi mokozü adokdaktsür. Tanübo itemji kanga junga bilemdanga asenok nisung shiai asen alidak tzü mopong memenendaktsütsüsa langkabosa inyaktsü mulungtettsüla. Asenoki akok tashi mokozü madokdaktsütsü tangatetba nung mi mapura, iba jagi tzü mopong tuluka nung kümzüktettsü. Ano, asen meyong gari liaka, tzü mopong memenendaktsütsü tangatetba nung kanga nüngdak nung amshiba dak alaka public bus nung dang senzüra, iba jagi tzü mopong merüka ayuba nung tuluka yaritsü. Iba tangatetba nung government-i akok tashi public bus tajung peria senzüdaktsütsüla aser nübortemia bus nung dang senzütsü tangatetba alitsüla. Iba tangatetba nung ano tzü mopong merüka lidaktsütsü atema akok tashi süngdong melensüktsü saka tatemdang atemtsü ta temulungtetba nung tanur tain ajaki mapa küma tenzükra, asen lima nung anguba tzü mopongsa tajungba asütsü. Atangji, tzü mopong memenendaktsüi ayutsüba ya kija mesüra yimti ka kisüng mapa masü saka alima ajunga külem mapa lir, kechiyong alima kintem tsüngda arrtsü ladanga liaka tzü aser mopongibo item arrtsüji memetet. Aji oda, Delhi nung mopong menendaktsüba jagi Delhi nung alir kija masü saka alima tesem balala nung alirtem dak dena kongshia timtemdaktsütsü. Iba jagi tzü mopong kümzüka ayutsü asoshi nübortem dang ayimoktsüba yimyim ka lir, ibaji alima ajak ajungtsü bilema na alidak nai akok inyakang. (Think globally and act locally). Aji oda, nisung ajaki pei yim aser pei kiyong ajak merüka ayutsü bilema peisasa pei kima aser telongtet merüka yura, iba jagi yimti yimdong ajak memeteti merüka akümba amai, yangi asen alidak asenoki aseni inyakba mapatem nungi tatsük aser mokozü madokdaktsütsüsa mapa tilaka nung danga aremzüka inyakra, iba jagi alima nung tzü mopong merüka ayuba mapa nung tuluka yaritsü.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login