Moatsü, Tsüngrem-mong ya Yi-mong masü

PIYONGTEMJEN JAMIR,
Principal,
Rashtra Bhasha Hindi College, Padumpukhuri, Dimapur.

Akhi tetsütebuotemi asen nüchi akümba lima dangji Jungliyimti ta jaa aru. Idakji asen sobaliba tarensen renema amongtsümong among. Moatsü mong ya a Jungli yimti nungi tenzüka monga aru. Saka Jungliyimti nungi asenok prokshia aodang yimya karpo amadoker telongso dang belenshia amonger. Yimtsüng aika nung Moatsü mong dera (root) Moatsü tongshi mamshii amonger. Saka asen sobaliba tazüngji Moatsü tongshi lir. Moatsü tongshi ya kotaker den apu latepba kotaker nungi temoatsü meshiba lir. Iba tetezü ya kanga tulu lir, kechiyong asen tetsütebuotemi Moatsü tongshi talak nung kotak tenyar alua mener asenok nem moatsür ta tamang tulu kaa pela a amonger. Idangji shitakba moaja aru. Asen tetsüteboutemi tebu Tsüngrem dak alaka ano Tsüngrem tongti pongo lir ta parnok ajakji mopu shia külema aru.
Tsüngremtem tenüng aser mapa :
1.    Lijapa Tsüngrem         – alima yangluba Tsüngrem
2.    Tiapa Tsüngrem         – (Soba tiapa) asen tia yanglutsüba Tsüngrem
3.    Longti tsüngpa Tsüngrem     – temoatsü agütsüba Tsüngrem
4.    Jongputem dem        – mennoknok aser yipru yokba Tsüngrem.
5.    Meitsüngba Tsüngrem    – südaktsüba Tsüngrem
Ano moatsü Tsüngrem mong ya ralok raji dena teroknü among. Aser anogo teroknüji pei pei teratet tejangja lia lemsaa among. Saka par mapangji konang naroküm takok ken Arü lep ken among matem tashi aten. Saka item takok ken aser konang naroküm kenji tamanger asoshibo temerentsü ken liasü. Kechiyong tanülaibo konang naroküm kenji maginür. Anungji asenoki tanüla den mapet alibatemji mamshili aser sobaliba nung ochi kechi lir, itemji meteta amshia longsodi. Saka moatsü Tsüngremmongji soba-liba dera (root) asünung Moatsü Tsüngrem mong ya mesentokli. Kechiyong item nungi asen sobaliba 60% yangloka lir asen tetsü tebou mapang nungi among ajak nung kibong meshiteta among, yamaji Tsüngremmong aser moatsü ajak nung anogo terokji kanga meshiteta among. Kechiyong asen sobaliba nung ya shia lir. Among ajak nung kibong meshiteta alitsüla ta ashiba to ashipanga merükteta liasü. Asen limai tamang yimsü arur külena Moatsümong ya sobaliba mong ama tamangba yimsü den metemdangtepa meraketa monga aru. Saka ibaji tai masü. Among ana nungi asen sobaliba tajung ajak dena lir. Saka ken mapang ka nung asenoki junga mangateti kotaki atutsü aritepdang alima kanga akoksatsüogo. Nübortema aika kangshia samaogo, saka iba to akhi tebilempa ajakbo matong, saka tang putu yabo tanüla putu lir. Anungji sarasadem ajanga sayatenya mapa aika inyaker. Aser kotaki aotsü lenmang dang sayur. Ano kari sarasadem dangbo kotak tenyar arua tanula atema mapa inyaker. Idangjibo asen sobaliba ya amadoker. Saka ya kanga tekümdangtsü. Kechiyong asen sobaliba ya amadokra ayatai. Kechiyong mapa kecha maka dak teti tepela-tepela dang aliba kotak lima jakibo asen tanüla dang aotsü. Saka tanüla ta asüba yabo asür mi ama dang lir. (Asür miji asen mimong nung meshi dak mesüra po dak mi ayimzüa angur saka iba mi jagi teka maronger). Laishipai ashiba ama, kotak limaji topur tajung temenungratsü lima. Yangji tajepba mali, tejashi kecha mali, yangji küm merijang sa merijang tepela tepela nung alitsü. Saka yangji temeshipur dang aotsü ta asenoki amanger. Anungji asenoki asen tanüla atemaji angateta amang nungang iba lima nungi timtem majurutsü. Alima nung alidangbo asen sobaliba memetetertem asenokji tazüngla. Anungji asenoki alima nung alidang asen sobaliba nung ochitem metetdi aser tamajungtem indokti. Kechiyong asen sobaliba ochi lir aser tasangtet lir. ibaji shiri ochi aki inyakteta taküm lidir parnok tanülaji anisüngzükdaki aotsü. Anungji asenoki asen sobaliba nung kechi tamajung lir, item ajakji indoker sobaliba nung kechi ochi lir itemji dang inyakdi. Süra parnokji tamanger asütsü aser parnok tanülaji kotaki aotsü. Saka sobaliba nung tajung alibatem memetetser aser sobaliba sempartemji masüdangyongi molumi ajurutsü ana nung lir. Asenoki ya metetdi,   Moatsü mong aser Tsüngrem mong ya yi mong masü. Oda parnoka par putu tashi nung yi dang jema aru nung peletepa longsodang yi ajem aser yi  agüa pelatep. Saka iba jagi teraksa tulubo mangur. Saka tang tanüla putu nung asenoki item among nung rum , whiskey mesepa jemer alima menentsür. Anungji among nungi rum, whiskey aser beer mejemli. (Nia ni ajemba tai nangzükdi). Ozü tetsüteboutem shingaia moatsü mong ya yi monga ta mashi. Ano kütsü kübou-ia moatsü mong ya yi mong ta mashi.
Parnok among tepiyong peria sobur yardangji aonung shia mi aputsü atema song yi aser mayongtsüji shir mepu nung yaridir, par mepu nung kaa alirtemi jemaka mejemma aser chiaka mechima bendentsü. Kechiyong par putu mapang tashiji yi dak alaka songo mamatsü kecha maka asü. Anungji kaa alirtemi yi den mayongtsü peria agütsü. Saka parnokia ya yi mong ta mashi. Sensaker kari mayong den tzü akatsü. Idangji ang tepelatipa liasü. Tangbo tamangertemi rum, whiskey aser beer ajemba agi alima menener.
Taküma moatsü arudagi asenoki temesepa yi mesüi songo tanang mesüra songo pika den shi mayong peria agüjang. Tanüla putu asenoki melenshitsü makoktsü.