Modi-I Bangladesh den Land Boundary tezüngzüktep agiogo

Dhaka/New Delhi, June 06 (Agencies): India-Bangladesh tesentaktep tajungba küma tanü Bangladesh yimtiba,Dhaka nung Ato kilonserNarendraModi aser Bangladesh Ato kilonser Shiekh Hasina nati linük ana tsüngda Land Boundary Agreement agiogo.
Iba tezüngzüktep ajanga, Bangladesh-India arrtsülen ali acre 510 India kübok aser ali acre 10,000 Bangladesh küboki aita arrtsü ken o adoka aliba tembanger.
Iba dak sentakba nungModii twitter ajanga, “Arrtsü ali tezüngzüktep agiba ajanga puti otsü yangluogo,” ta ashi.
Tezüngzüktep agiba kuli kaket melentepba ajanga linük ana tsüngda enclave 161melenteptsü indang 1974 India-Bangladesh LBA mapa akümer. Arrtsülen enclave 111 Bangladesh nem agütsütsü aser enclave 51 India meyong asütsü.
Iba tezüngzüktep ajanga Assam kijai ali acre 250 Bangladesh nem agütsütsü.
Iba dak alia linük ana tsüngda amaliteptsü aser shishilembabaren nung jenjang tajungtiba asoshi inyaktsü.
Tawa agiba Budget senden nung Parliament-i Constitution Amendment Bill agizüka liasü. Iba bill ajanga India-BangladeshLand Boundary agreement agitsü aser linük ana tsüngda enclave 161 melenteptsü lenmang lapokja liasü.
Tanep Modi aser Hasina na den West Bengal Chief Minister Mamata Banerjee nungeri Dhaka süia Kolkata aser Agartala tsüngda senzütsü bus aser Dhaka-Shillong-Guwahati bus service tenzükja liasü.
Modi-isaBangladesh nemUS sen billion ana aputsütsü sangdongogo.
Iba sangdong agütsüdang Modi-i, “Terenlok nung asenok senteper jenjang tasen alangzüktsü. Asenok tsüngda amalitepba temaitsü US sen million 800 aputsüogo aser grant 200 agütsüogo. Onokisa Bangladesh nung terenlok mapatemasoshi US sen billion 2 aputsütsü,” ta sangoktsü.