Imphal, Metsüremi (March) 16 (Agencies): Rogonü (Hokolbar) Prime Minister Narendra Modi-i Manipur University nung anogo pungu amungtsü aliba Indian Science Congress lapoktsü.
“Ni scientist tem dang küm nung ghonda 100 danga class 9 nungi 11 kaketshirtem 100 den science sayutsü atema mepishir. Iba ya ajanga kaketshirtemi science tajungba angatettsü” ta Modi-i o jembidang ashi.
Tesüiba küm 100 tsüngda northeast nung Science Congress tanaben amunger aser iba ya ajanga North East shia aruba tanüla sayur. Taküm Science Congress nung tejaoker 5,000 dak tema adener aser parnok rongnung research scholars aser scientists 2000 dena lir, ta Prime Minister-isa shisem.
WHO-i 2030 küm tashi nung alima nungi TB tashidak agientsü atema sentong renema lir aser India-i 2025 tashi nung iba alizüng tonga mapa inyaktsü, ta paisa metetdaktsü.
Modi-isa cosmologist Stephen Hawking nem tetushi agüja jembidang, “Hawking ya India asoshi medemer tajung ka liasü aser pai India anaben semdanga liasü” ta ashi. Stephen ya Metsüremi (March) 14 nü alima nungi pila.
Paisa, malnutrition aser malaria o Japanese encephalitis ama tashidak indang khurettem koktettsü atema scientist tem ayongzük.
Manipur nung BJP sorkar kümer küm ka ajungba sülen Narendra Modi-i state semdangdang Development Projects tenzüktsü aser idangji pai northeast atema inyakba mapatem kar metetdaktsü.
Modi-i ashiba agi, India sorkari northeast asoshi India Reserve Battalions 10 tentettsü lemzüktsüogo aser iba nungi battalion anabo Manipur nung tentettsü. Iba ajanga Manipur nung lanur 2,000 jungnüa mapa angutsü.
Manipur nung tetsür tashi indang jembidang, “Manipur nung tetsür tashi ajanga linük ajungmesor. Linük asoshi mapa inyaker Rani Gaidinliu nem tetushi agütsür” ta paisa ashi.
North-east India nung state 8 nungi tenetbo rail network agi sendaktepogo aser Imphal dena tanüngba state yimtibatem broad gauge network ajanga sendakteptsü atema mapa inyakdar, ta Modi-isa shisem.
North East ya India renlokba nung engine tasen ka lir aser North East merenlok tashi India renlokba otsü metembangtettsü, ta Modi-isa metetdaktsü.
You must be logged in to post a comment Login