Mojing asoshi Rarartem

Mojing asoshi Rarartem
(Senmang Sama odaktsuba)
Translated from the English article “Mercenaries of the Devil”
(Seduction of our Inheritance)
Meyiba reprangshiba:

– J. I. Yaden

Merangkong yim nungi Longjanglepzük Ao September 7, 1851 küm Sibsagar Baptist Arogo nung Rev. S.W. Whiting-i Baptitsü. Pa Aor rongnung mezüngbuba Christian liasü saka Naga kin rongnungbo mezüng baptir Hobe Konyak shiba September 12, 1847 bapti pa sülen tanabuba Kristan temulong meyiber liasü. Tia mekai yim 9-i Merangkong amakdang pa-a asü.
1871 October tetenzüklen Molungkimong yim nungi Supongmeren Sibsagar nung Baptia American Baptist Arogo nung züngsem ka aküm. Rev. Dr. E. W. Clark, Evangelist Godhula aser Tekolak aleper Ao Naga nunger na tsüngda Supongmeren apu alar ka aküm.  Molungkimong (Dekahaimong) yim Kosasanger Putu-i nisung roker (60), Rev. Dr. E.W. Clark anir arutsü yok. Parnok Sibsagar nungi Mulungkimong anogo asem nü agia adong.
Clark December 18 (potbar) nü Mulongkimong atong aser December 22, 1872 deobar anogo nü, yim council-i temelaba agüja “Chungli Tzübu” nung nisung 17 baptitsü. Clark asoshi ibai sayatenya ka ataloka, Dr. Clark, Pa kinungtsü, Supongmeren, Sibsagar nung November 22 nü Baptir nisung ter (10) aser December 22 1872 nü Molungkimong nung baptir temulung meyiper 15, parnok nisung 28-i mezüngbuba Naga Arogo tenteta (Wikipedia) Chapel Ki Ka nung tekülem Sentep agia mezüngbuba Kibuba benjong agi.
Naga li nung mezüng Baptiba temaitsü ajanga, Molungkimong nung mezüngbuba arogo tentet.
Mezüngbuba Missionary Naga Hills nung tetsüng ajemokerji, October 1871 küm Godhula Rufus Brown or Godhula Barua Ahom, Sibsagar Assam nungi liasü. Pa Merangkong nung 1881-1885 aser 1887-1900 küm tashi sayutsünger, tesayur aser evangelist ka ama ali.
Naga Hills (Nagaland) nung Tsüngremer-o metsü peroker küm 144 jungoko. Küm terok tsüngda nungbo Naga Lima nung Arogo tenteter Küm 150 mong amongtsü. State nung Krista Yimsu arur Küm 144 buba ajungdang asen nüburtem tim shitak nung tejakleni arudar ma? ta temulungjang nung tasüngdangba arur. Küm 144 süia arudang alima jakdang asen tamang yimsü benshia aruba nung asenoki kechi sayutetsü? Asen State nung tatalokba angudang tepilemba mezüngdangmai arur.
Asen Naga nunger aser balaka Aortem Tsüngrem dang telangzüba agütsütsü tuluba lir. Asenok kati ka tsüngda tepilemba aser inyak yim nung pilemdangshia, reprangshirema memelenshira Tsüngrem dang telangzütsü ulura aser kanga taret asütsü. Tasü tait nisung ka agi dang pa taküm aser pa meketa alirtem melenshitettsü.
Joko küm Semer-Lir (30-40) general election shia asen nüburtemi raratepa, tasüba atalokba, polling booth capture asüba mapa benshia arur. Ano, Proxy vote enoktsüba, nisung pu-er otepa aser candidate maginüra senzüsenko mesüdaktsüba ajak ya political lar küma mapa inyakbatem lir. Benjong bentsüba, yi talupusa amshiba aser maaki vote alia ayoker. Item mapa ajak ya Christian Lima ta jatetba lima nung election shia mazüoki benshiba mapatem lir. Iba tashidak aser wara ya asen State kinük kisang ajaklen perokshia ogo.
Nagaland general election nung item yimya ajak, ajaki benshir aser asen tamang, yimsü aser sobaliba ajak tazüngla kümtsür. Anungji asenok senmang kong ali?
Asenok Koleni aoer ? ya Tsüngremi molungba asü? Meteta menongnangi asenok mojing asoshi inyakertem akümer. NBCC-i “Clean Election Campaign” ayongzükba ya tajung. Saka tasüngdangba ka ji nüburtem dak yimya balala amshia benshitsü asü? Arogo-i nüktapangta benshiba asoshi dang masü saka arogo nungi ex-communicate asüba ya area tuluba nung amshitsüla. Rakzükraktemba aser auyaba mapa tem ya alima tejakleni renloka aoba anema lir aser item ya teraksa mapa (Corruption) lir. Anogoshia taküm lia aoba nung kristan arogotemi mapa tulu inyaka-ka, politics nungi pila alir. Arogo (Naga nunger mulungjang)-i political telok, aser bureaucracy kobai State senpong azüoker (Source), item maparen nung corruption aliba anema shilem agia inyakba mangur. Nisung tajungpurtem dang temetetsü O ka-politician tamajungertemji senso tajung shirnoki vote magütsür parnoki adokdaktsür. Asen lima shi, shisatsü, tanela, tepilemba aser senotsüren teraksaba nungi anitetsü asoshi naga nunger shia temelenshir Küka asütsüla. Asenok temulung memelenshi-i Khrista jakla benshitsü asoshi, asenok ajak shitakba ochishia pei taküm reprangshia telemtetba agitsü kikümpang nung mena lir. Nagaland nung arogo tenteter küm 144 abensaba nung asenok mezümeküm mesuli. 2022 küm Krista yimsü arur küm 150 ajungba mong atema budget tulu meyanglui, asen State kechi agi shiranger ya reprangdangti aser nüburtemi ochi tekümzük arutsü asoshi Tsüngrem dang ayimtenba, ataloktsütsü asoshi asenok nisung shia senti mozü ki ka kümdi.
Jara nung jangja-a zülua aliba “Alima nung nisung rongnung tesünep” lidaktsüdi. Nagaland “Yirusalem Tasenba” Asia nung tesünep yimti yanglutsü asoshi Naga nunger ajak nokdaktsüla. Ya ajanga Alima ajaki Nagaland nung Krista Shitakba taküm lir ta angutsü.