Muslim mesüra Khristan kiralongrartem mali: Dalai Lama

Imphal, October 18 (Agencies): Alima nung Muslim mesüra Khristan kiralongrartem mali kechiyong kiralongraba inyaktsü mulungtetba kiralongrartemji tamangba yimsü sülen anidakertem masü, ta Tibet nunger tamangba lennir Dalai Lama-i ashi.
“Kiralongrar akümdangyongi nisungbaji Muslim, Christian mesüra tanga telok toktsür” ta Dalai Lama-i Manipur kübok Imphal nung sentong ka nung jembidang ashi.
Pai anogo asemnü atema Manipur semdanger aser tanü sentong nung jembidang, “US tir Donald Trump-i ‘America first’ yimyim magizüker” ta paisa ashi.
Nobel Prize angur Dalai Lama-i teraksa bener arutsüba inyakyim anema nokdaker aser pai ashiba agi, teraksa bener arutsütsüsa mapa inyakba ajanga khuret mekokteter.
“India putiotsü nung küm 1,000 tashi non-violence sobaliba lir aser asenoki alemli tangatetbaji asentenshia alima nung yimjung bener arutetettsü. Tanü asenoki ajuruba khurettem ya asenok sasa adokdaktsüba dang lir” ta paisa ashi.
Asenoki asen tebilembatem azüoktsüla. Tejashi ajanga nisung ka indang immune system tashi mait kümdaktsür aser ibaji ko asem temang anema alibaren atema majung, ta Dalai Lama-isa shisem.
Alima nung nisung billion 7 aliba nungi billion 6 ji tsüngrem chirtem lir aser billion kaji mamangertem lir. Alima nung khurettem ya olemtep ajanga angatetteptsü akok, ta paisa metetdaktsü.
1959 küm Dalai Lama-i par linük Tibet toktsür India nung arua jenok aser tanü o jembidang pai küm 58 jakdang India-i refugee ka ama aruba bilemtetba lemsatep.
India-i alemli nung angateta aruba aser shisaliok ajanga alima nung yimjung bener arutettsü. China dak-a tashi lir saka Communist tangatetba ajangabo yimjung bener marutettsü, ta paisa ashi.
Tanü putu nung takar aser sensaker tsüngda tepila adokba ya kanga tai lir. Iba tetsüngda ya India aser Manipur nunga lir, ta Dalai Lama-isa shisem.