Naga crorepatis !

Yakanü Dimapur nung chiru benjongmong sentong nung Nagaland Angh P.B.Acharyai Naga nunger takar crorepati aika lir, anungji süngjanglijang agi chiyongtsü küma yangluba sentong nung parnokji anioka inyaktsüla ta ashiba o nung tangatettsü aser teinyaktsü aika keta lir. Tanü Nagaland nung alir Naga nunger tia reprangdangra, Acharya-i ashiba amaji nübortem aika sensak tia nung liaka, ano Naga nunger aika kanga takar (crorepati) lir. Ibaji Nagaland asoshi temoatsü küma amshitsüla. Aji oda, takartem ket nung akaba rongsenji amshia Nagaland takar akümtsüsa lenirtemi sentong tajung atonga inyak nungbo nisung ajak pei peribo nguteta lila. Tanü tashibo asenoki asenok akabaji asen akatsü asoshi dang amshir, ibayongji takarbo aika lir saka Nagaland-bo sensaker. Nagaland sensakba tetezüji Nagaland nung züsentetba agi Naga nunger tebok masünger aser Nagaland nung yanglutetba kecha maka ajak tsümalen nungi bena agir. Atangji, iba tensa tiaji tajungba küma melenshitsübaji tasakbo masü saka memelenshitetba timtemji asenok tangatetba dak keta lir. Tang tashibo Nagaland nung Naga nunger takartem ket nung akaba rongsentemji mapa ana nung dang amshir. Item mapa anaji ka Election-i aiba aser ka Bara ki yangluba asütsü. Mapa ana rongnungjia bara ki yangluba mapaji tajungba amai asenoki bilemtsü. Ajisüaka, takar kati bara ki yanglua ayuba nungji par dang takarba akümtsüba dak alaka nübortem tajangzük mangur. Bara kiji tsümartemi asütsü aser bara kiji repranga nisung ka ana ayutsüa akok. Iba dakji alaka Nagaland asoshi tajangzük magütsür. Iba dangji tamajungba ano Naga nunger aikati, nübortem timtem tia nungi anitettsü asoshi masü, takar marem pei rongsen dak temulung lemer sen agi vote alitsü aser sen agi sen melena takarba akümtsü nükjidong nung electioni aier. Iba jagi takar aika sensaker kümogo aser Nagaland topur junga yanglutsü melen lishi aser auyi agi tejaja majung kümdaktsüogo. Naga nunger rongsen amshi mashiba agi Naga nunger timtem tiai idaktsüba aser Nagaland tesensakba kümdaktsüba kulitemji itemji asütsü. Item ama tamashi mapatem nungji tan ser asenoki jungjunga bilemdanga asen rongsen agi asen dang masü saka Nagaland takar kümdaktsütsüsa inyaktsübaji tang mapang ya lir ta angatetdi. Asenoki election nung endokba sen to agi, süngjanglijang lu tuluka yimer, iba lu nung züsentetba süngjangtem jagi chiyongtsü tapu balala yanglua bendang limatemia yoktsüsa industry lapoktetka asübo, iba mapa nungji Naga nunger aika mapa ngula aser industry lapokertema tajangzük ngula. Atangji, bara kitema nüngdaker saka kanga takartemibo takaba ajak agi bara ki meyanglui nübortem nem mapa agütsütsü aser Nagaland tenünga langka nungbo atutsüsa shiruru metsüba, chiyongtsü yangluba aser kechisarina nüngdak oset yangluba industry lapoka Nagaland tejakleni anitsü merangka asübo Nagaland-a nümadanga kümla.Tanü putu nungbo government ya terenlok mapa inyaktsür ka masü saka teyarirang kümogo. Iba jagi Public Private Partnership indang jembir. Aji oda, terenlok mapa ajak government teyari agia private-i inyaktsü. Item ajakji alima aser nübortem meimer takartemi anir inyaktsüba mapatem lir.Takar aser tulurtem asoshi tanü putu yabo pei takarba akümtsü bilema inyakba mapang masü saka pei lima aser nübortem liromedema kadaktsütsü aser akümketa lidaktsütsü merangba putu lir. Iba tangatetba nung Naga nunger crorepati-temia Nagaland mera akettsü asoshi aser Naga nunger sensak tia nungi anitettsü bilema pei sen shisakaa amshitsü ajungshir.