Naga Day takok ngua mungogo; ‘Naga Day Declaration’ bangzünga renem

Kohima, Aenjeti (January) 10 (TYO): India kübok state balala nungi aser Myanmar nungi Naga nunger adenshia tanü Kohima nung mezüngbuba Naga Day mungogo.
Iba anogomung ya Khouchiezie, Kohima Local Ground nung Forum for Naga Reconciliation (FNR-i “Nagas without borders – Nurturing cooperation taking steps to Naga unity” omen nung ajemdaker agi.
Aenjeti (January) 10 anogo ya Naga nunger ajak atema otsüsütsü anogo ka lir, kechiyong 1929 küm iba anogo nung Naga Club-i Simon Commission nem Memorandum of the Naga Hills agütsü aser ibaji Naga nunger temetentem mezüng zülu nung agütsüba liasü.
Tanü iba sentong nung nisung aikabo maden saka tadenertemi ‘Naga Day Declaration’ bangzünga renem.
Aenjeti 10, 1929 nü Simon Commission nem agütsüba Naga Hills Memorandum pusema nungittsü aser Naga nunger ya ka dang aser arrtsü maliba linük ka lir ta tanü bangzüngtep.
“Nagaland, Assam, Manipur, Arunachal Pradesh state tem aser Burma (Myanmar) nung akhidang nungi liyonga aliba litsütem nung Naga nunger lir. ‘Nagas Without Borders’ omen kübok onok külemi longjemba ajanga onoki ka kümer lniüba tamaitsü sayur” ta ‘Naga Day Declaration’ nung zülua lir.
Tanü anogomung nungsa ‘Naga Reconciliation, Naga Political struggle’, ‘Nation Building’ aser ‘Naga Day’ tebilemtsütem atema onük 18 lemteta ayu.
Naga nunger putepshiba indang tebilemtsü atema tanü sentong nung adenertemi telemtetba agibatem rongnung, “Naga nunger ama onoki kati ka dang temulung yirutsütepba atema tatok meshir. Onok melenshitsüla ta angatettsü melena onoki tangar dang ang melenshiang ta ashiba onoki angateter aser iba metokmeperi metongshir” ta asüba onük dena lir.
“Kin ka ta asüba temeten kümzüka ayutsü atema aser tajungba kümdaktsütsü atema putepshibaji kangasa tongtipang. Kija aser Naga kintem ama, onoki meyipa reprangshimtsü aser temeim, tatok agütsüba, angatettepba aser aria bilemtsütepa Naga nunger putepshiba asangsang nung ataloktsü atema longjemer mapa inyaktsü” ta telemtetba agi.
Kati ka dang temulung melemteptetba agientsü aser tesentaktep akangshitsü atema Naga National Groups, state sorkar, arogotem, kin teloktem aser civil society teloktemi tamakok angubatem nangzüktsü aser nübortem dang tatok meshitsü atema tesentepertemisa telemtetba agi.
Naga nunger aliba tesem ajungalen ochi metetdaktsütsü atema Naga nunger arogotemi tetsübu melii Naga lima nung taneptsü angutsü atema mapa inyaktsü asoshi tayongzükba agütsütsü lemtet.
Naga nunger pei sasa yimten yimsüsübaren ketdangsüa aotsübaji nübortem ket nung lir aser India sorkari Naga yimten temeten agizükba meraksai, kanga dang nendaka aser timi mapa inyaktsüla ta tesentepertemisa telemtetba agi.
India aser Burma sorkartemi sepai tashi amshiba toktsür nübortemi parnok dak temulung alemtsüsa mapa tajungtem inyaktsüla. Iba tangatetba nung India sorkari Armed Forces Special Powers Act (1958) aser tanga ozüng tesashitem ajak agientsüla, ta parnokisa lemtet.
Tesentepertemisa India aser Burma sorkartem dang human rights alema mapa meinyaktsü aser aibelena inyakbatem atema Naga nunger dang tatok meshitsüla ta metetdaktsü.
Sentong nung FNR convener, Rev. Dr. Wati Aier-i o jembidang, “Naga nunger taoba mapang yipru ajurubatem nungi ajangtetogo ta Naga Day ajanga kuli sayur. Naga Day ya tesüiba nung masetshii noktakba lir. Taoba mapang asen tetsü aser tebutemi Naga nunger meima tasü tait mapatem inyakba ajanga tanü asenoki tajangzüktem angur” ta ashi.
Naga nunger asoshi temelenshi aser tangatetba tasen ka adoktsü atema Naga Day ya amunger. Iba anogo ya FNR indang masü saka Naga nunger ajak atema lir, ta Rev. Wati-isa metetdaktsü.
Naga Club nung chairman, Kruorovi Peseyie-ia ashiba agi, “Naga nungeri temelenshi tajung kar adokdaktsütsü asoshi tanü ya mapang tajung lir. Asenoki telok lemsaba nungi telongjem adokdaktsütsüla, nisung tepsettepba nungi adianu ama meimteptsüla, tsükchitepba nungi aria bilemtsüteptsüla aser pei asoshi bilemba nungi taochi sayutsütepla.”
Naga nunger rongnung tesempatep aser pei asoshi dang bilemba tangatetba agientsü mapang ka tongogo. Naga nungertemi lenmang tasakba nung jajatsü asoshi shimtsüla aser tangatetba tamajungtem metongshia tejakleni aotsü mapang ka lir, ta Peseyie-isa ashi.
Arogotem tenüng nung Nagaland Joint Christian Forum, President Rev Dr Zelhou Keyho-i o jembidang, “taoba mapang Naga nunger ya tenüng tajung aliba nübortem ta züngshi. Ajisüaka kümtem süia arudang asenoki pei ajungtsü dang bilema inyaksangshia aruba agi iba tenüng tajung samadaktsüogo” ta ashi.
Iba sentong nung social activist Niketu Iralu, Temsula Ao, Dr Chingmak Chang, Athikhro Liriite, Shwisho Lorin, L. Adani, Jawang Sumpa, Dr. P Ngully, Dr Kethoser Kevichusa, Athong Makury, Easterine Kire, Asangba Tsudir aser Dr Aküm Longchari nungertemia o jembi.
Sentong nung Rev Y Chingang Konyak-i temoatsü meshia sarasadem aser Rev. Fr. G L Khing-i tenüngsang agüja tembang.