~ Imnaonen Lkr, Chumukedima.
(Maneni yashi adok nungi…)
Naga nunger atema osang tajung kaji, state nung alirtemi nation tenzüker dang longjemang ta ashiyonga tepilaba akümer, asü agi parnok 60 perongla ki balala nung aliba tang o ka tang longjemtetogo. Küm aika o dak alaka mapa agi mesayutet aruba tangbo o den mapa denogo. Halilluya taoba küm 2009 march 9 Naga nunger longjemtsü TPO (Tenyimia people organization) tir Wabon Z.M .Sekhose-i metetdaktsü, pai ashibaji Naga nunger küm 60 rara arudang asen o asen na taküm aika laluago, anungji Naga nunger ajak tetenzükba kidangi meyiba arung ta ayongzük. Asenok Naga yimten madak kibur ka alinungji pari koma bilemer. Taoba adok nung kar meyiba reprangtangdi, 18 April 2011 osang zülur den langzütepa osang zülur aser Wapong RS Pandey, Naga yimten latettsü atemabo mapang meshitettsü. Nagaland nung mei mapang Dimapur nungi Kohima-i atutsü apusoba amai lir, Dimapur nung Kohima-i atungdang lenmang nung anentsü alua lira timtim ajurutsü, anentsü telaka alua alibajibo yakdoker atutsü, tulu ka alua lira ajibo mekendoker tanga lemang nungi Kohima atongtsü merangtsü. Saka Kohimaji kodang atongtsü memetet ta wabongi ashiba osang kaket nung angutsü. 17 April 2011 Delhi union minister G.K Pillai osang zülur dang ashi, 2012 tatemlenbo telemtetba ka dangi arutsü imlar. 2012 April Tir Yimyim. Naga nunger aliba tesem ajak longjemang ta shiaka parnoki memelonger, ano kaji India sorkari Naga nunger nembo nujiso magütsütsü ta alangdanga shiogo.
NNC ola: India nungertem onok nungi pila oang ta ayimoktsü, saka tanü ola balaka agi ayimtener. Onok temetenji kua ta ashiba ola jagi asen matak kibur ka lir ta jungkai adoker. Tanü Naga nüburi ayimtenbaji nenoki akümtsübutsü tim, nenoksasa pilanungji nenoksasa longjemang, telongjemba nungji shinga takoksa mali, joko tsürabur kimong aninshia dokerji aser tarutsü nüklaji tajungba kati arutsübo mangurji nenok tenzüker longjemang aser nüburia mulong asütsüsa sungpen masü sungjang bener arujang, tenzüker longjemra nüburbo anisungzüktsü. Tesasatsüka 1975 küm nungibo Naga nation tenzüker rongnung obendang dak sabang maka, jail maka, asenok atema injangji obendangdak aser jail-ji injang liasü, iba mapaji nuburia mepela nung koda sür teyanglur Tsüngremi pelatsü.
Lipok tapuji reprangdangdi: Lipok 11:1
Tsüngremi Adam aser Eve yanglu, tena dak jakzükbatem tamajung liasü. Anungji tajung o tamajung na sadangtsü Yihova Tsüngremi tambur Noah aja aser tsümetsüng nungi kümzüktsü rong ka yanglutaktsü, iba rongjagi par kibong aser jala jabaso den kinüngbor kar kümzük, saka tamajungerbo okshia samatsü, tesülen tekümzüker Noah dak jazükertem jenti rena kümdaktsü, idakji alidang parnok ajak oshi ka, O ka liasü. Tesülen jabasotem jenti rena aodang tebu lima toktsür alima tasen ka koba dang Senar lima ta aja, iba lenden lima bushia alu, aser parnok pangjemtep, ya sür tzümetsüng nungi kümzüktsü. Yamaji parnoki longru agi anüng tonga ki ka yanglutsü tenzük, iba mapa nung Tsüngrem mepela. Parnok ki tesüdak nung Yihova Tsüngremi pa tenyartem yoka parnok rongnung o penjatsü aser ka o ka na o mangateptep adok, aser oshi balala aküm, tesulen parnok rongnung peipei prokshia alima balala nung ali. Ya metetsü tim. Obalar ki bushia mao tashi ya odasa alitsü. Israel-i pa alar tia nung alidang Tsüngremi anogo 40 nungbo tenangzükba lima tongdaktsütsü sentong liasü saka parnoki teyanglur sentong sendok aser Mosa anema ain adok nungji parnok dak timtim aika atalok aser anogo 40 agi küm 40 kümdaktsü, anungji mezüng ayamesor katia tenangzükba metongtet arem nung asor jabaso temiang Kanan limaji tongtet, Jongkai adok 2:4 “Saka nai mezüng temeim toktsü nung na anema ya kar”, anungji na kechi nung tsük aji bilemtetang aser temulong meyipa mezüng mapaji inyakang. Nai temulong memeyipra nü milendong pei talidak nungi agientsü.
You must be logged in to post a comment Login