Hokolbarnü Agri Expo, Dimapur nung sentong agidang Konyak nungertemi asür Gen. (Retd) Khole Konyak nem tetushi agütsüdang agiba noksa angur.
Dimapur, Luchii (December) 14 (TYO): Naga Hoho aser Naga Council Dimapur-i NSCN (I-M) vice president asür Gen. (Retd) Khole Chetkoh Konyak nem tetushi agütsüba sentong ka Agri Expo, Dimapur nung ayongzüka agi.
Asür Khole ya December 12, 2018 nü New Delhi nung akümli toktsür ao. Pa arishi küm 90 liasü aser kinungtsü den jala asem, jabaso 6 aser semchirtem toktsür ao.
Assam, Manipur, Arunachal Pradesh nungia nisungtem arua nisung aikati pa nem tetushi agütsüba sentong nung aden.
Collective Leadership, NSCN-IM züngsem Tongmeth Wangnao-i o jembidang, “Asür Gen. (Retd) Khole Konyak-i tetsü tasoli kümzüktsü atema 1956 küm Naga army nung aden. Pai rara aika raraogo aser takoktem ngutetogo” ta ashi.
August 3, 2015 nü India sorkar aser NSCN-IM, chairman, Isak Chishi Swu aser NSCN-IM, Ato Kilonser, Th. Muivah na lenisüba kübok NSCN-IM tsüngda Framework Agreement agiba asür Khole-i posema nungit. Ibaji pai temaba menden yutsüba ajanga kuli sayur. Pa ya bendanga agütsüba aser jenjang marishiba nisung ka liasü, ta Tongmeth Wangnao-isa metetdaktsü.
Minister, G Kaito Aye-ia ashiba agi, Naga nungertemi yimten latettsü imlar saka Naga yimten tebilemtsü atema inyakba Naga lennir tejen kar asenok dang nungi pilaba ya tejashitsüka lir aser iba ya Naga nunger atema mapang tamajung ka lir.
Naga yimten tebilemtsü atema Naga nungertem longjemtsüla. Item lennirtemi yutsüba senmang tajungji mesamadaktsüi Naga yimten tekaratiba nung latettsüla, ta paisa ayongzük.
Taoba chief minister aser Leader of Opposition, TR Zeliang-ia o jembidang, “Naga yimten latettsü atema asür Khole-i masetshii noktak. Pa ya tenüng mesüra tashi aginüba nisung ka masü saka pa tango sademnü tashi Naga nunger ajungtsü atema bendanga agüja inyakba lennir ka liasü” ta ashi.
NSCN-IM, chairman, Isak Chishi Swu asüba atema kanga sasatep aser Naga nungertemi NSCN-IM, vice president, Gen. (Retd) Khole Konyak aser NSCN-IM, Ato Kilonser, Th. Muivah na lenisüba kübok Naga yimten latettsü ta imla liasü. Ajisüaka, tatembang telemtetba ka magidang ajungbena Khole asüba ya Naga nunger ajak atema takoksa tulu lir, ta TR Zeliang-isa ashi.
Maneni, Eastern Nagaland Legislators Union tenüng nungi Toshi Wungtung-i o jembidang, “asür Khole-i Naga nunger atema bendanga agütsüba aser nendaka inyakbaji Naga yimten putiotsü nung teti atema züluaka ayutsü,” ta ashi.
Asür Gen. (Retd) Khole-i iba akümli toktsür aobaji Naga nunger ajak atema takoksa tulu ka lir. Pa den külemi tanga lennirtemi Naga linük atema mapa inyakba jenjang temaba nung ajungketa inyak. Eastern Nagaland nungertemi alima nung lennir tajungtem rongnung pa-a ka ta teti bilemtettsü, ta Eastern Nagaland People’s Organisation (ENPO) lennir kati ashi.
“Asür Khole ya Naga lima atema tangatetba memelenshii noktakba lennir ka liasü. Asenok kobika lemsar alitsü, asenok nükjidong atema melongjemtettsü asü? Tanü asenok tesem balala nungi adenshia lir aser iba ajanga General-i aginüba ama asenok tsüngda mangatettep alibatem agientettsü sayur” ta Forum for Naga Reconciliation convenor Rev. Dr. Wati Aier-i ashi.
ULFA lennir Rajkhowa-ia ashiba agi, asür Khole ya nüjiso bushiba lennir tajung ka liasü aser pai iba tangatetba nungi masetshii noktak.
Northeast nung nüjiso atema raraba teloktem tejakleni anir aoba nung pai shilem tajung agi. Pa asenok den meliaka, pai adianutem aser telongjem indang senmang yutsüba asenok den teti alitsü, ta Rajkhowa-isa ashi.
South Naga nungertem tenüng nung United Naga Counci (UNC) lennir kati ashiba agi, asür Khole ya Naga national movement tenzüker rongnung ka liasü.
Naga yimten putiotsü nung pai mapa inyakba aser bendanga agütsübatem kodanga magientettsüsa züluoka lir. Pa asenok den meliaka, pai yutsüba senmang Naga nungeri teti bilemtettsü. Asür Khole indang mang par tasoyim matong tashi South Naga nungertemi candle light vigil agitsü, ta UNC lennirisa metetdaktsü.
Tanü agiba sentong nung Gen (Retd) Thinoselie M Keyho, President, Naga National Council (NNC) aser Naga Students Federation, Nagaland Tribes Council, Naga Peoples Movement for Human Rights, Naga Mothers Association, Konyak Union Dimapur, Rengma Naga People Council, Assam, Arunachal Pradesh Naga Students Federation, Tobu & Moka area, Mon aser Wangshu village nungi teshimtet nübotemi o jembi.
Government of People’s Republic of Nagalim-i Council headquarter, Hebron nung Honibar anepdang 7:00 ako nung asür Khole den ‘gun salute state funeral’ ka agitsü aser iba sülen Mon district kübok par tasoyim Wangshu-i pa mang bener aotsü.
You must be logged in to post a comment Login