Naga nunger dangi

~  T. Lima Tzüwar, Ungma Impang, Artang.

Tamasa iba paper azünger ajak dangi küm tasen salem abener. Temeim amangbapurtem 2017 19 December aser 2018 January 3 aonung Tenyar obendangbai pongmang nung yamai ashi, alima nung tamanger nüngtsüng yongsük kwi lir, item ajakji pei pei tanela aser temulungjang renemshia melira mapang mashi ka nung kecha agia manepa wara yoktsü. Süngdongi tejang medangtsütsü alu nung tsük metangtsütsü. Nenoki ki kanga junga aser sentsüpranga yanglua liaka aser gari jenti alidena liaka nenoki yangji melitettsü. Alima kanga atsüktsü, wara shira kanga bulutsü. Anütok nungi anülulen tashi alima kin ajak kanga atententsü kechiyong iba mapang aser anogotem aser ita temji akümlir asoshi ayatai alitsü. Nenoki kecha mataloktsü amai bilema liaka iba mapang aser anogoji arulanglang, kechiyong nenoki Tsüngrem akhüm metsübur aser Tsüngrem mezüngmeshir. Jata puta, japujari, nüktapangta, rongsen benbuba agi alima sünger tesembatsü ka liteper, anungji Tsüngrem aküm tsübuang, amongnü meshiteta liang jata puta japujari aser nükdapangta nungi anenatokang, kechiyong aier asangur kibong akümer maküm kecha tebendang mali ta tenyar obendangbai asenok alima nung alir ajak dang ashir.
Temeim Nagaland nung aliba amangbapurtem aser nütsüng nüburtem, asen Nagaland ya khristan lima ta züngshir masü no? aser Nagalandji khrista asoshi ta züngshir masü na? Anungji arung na aser ni, la aser pa, paji tamanger taküm aser Yisu sülen anidaker aser Yisu nütsüng ka asünung asen mulungjang yanglushir aser melenshir shitakba khristan lima akümtsü asoshi ochishir aser Tsüngrem meteter aser angateter yimsüsür tajung shimdi arungma, aser Naga lima ajungtsü aser melenshitsü asoshi asen tepang agi jembiba ama asen mulungjang ajak agi yimsüsür tajung shimdi arung. Nagalandji khristan lima aser khrista asoshi ta nokdaker asünung kechi Govt. arudir aruaka khristan lima ka ama Tsüngrem akhüm tsübua aliba nübu dang shimtsüla. Tsüngremi iba paper azünger ajak moajangma. Amen