Naga nunger lanurtemsa tajungba

Naga nunger lanurtem tetsür ter dena parnok ajak agi 45 tashi Punjab nung tepuokdak ita pezü tashi puoka yur khen atema ‘bai’l nung chiokba osangji asenok ajak atema tansütsü aser tekümdangtsü mapa ka lir. Parnokji shitakba nungbo auer-ashir aser nisung külakoktsürtema masü saka mapa kiburtemi ashioktsüba mapa ka lir. Joko, ataloker asünungji kechianga mashi, mapa kibur aitsüba agi ajungla masü kechiyong mapai aidangyongi mapaji shitakba teindang mapa asü mesüra tangar ashiokja inyakba mapa taila-ar mejangjateti aiba ajanga tepuokdaki aitsüsa lendongji ajurur. Item lanurtemji computer network ajanga alima ajaklen ayimsünga tangar ashiokja senotsü bendenba ‘call center’ nung inyakertem liasü. Atangji, parnokibo parnok mapa inyaktsü aniokba call center-ji tangar ashioktsütsü lapokba tiyazü aser taila call center-a tabo memeteti alitsüa akok, kechiyong tiyazü mapajisa shitakba amato bilemtsüsa sayutsü aser inyaktsü. Itemji asenok ama tongmelang aser tangar lima aser jakla junga mengudang aser memetetba purtem asoshi kanga tekümdangtsü lir. Ashiko, asen  kidang aser asen lima nungbo asenoki asen Naga nunger lanurtem dak temulung masütsüa akok. Item lanurtemji azümasen, mapa nung menendak aser temulung adoktsüla purtem masü, kanga ochimashi ta tamajung ajak bendenlokja jembitsüa akok saka Nagaland ajangerbo, Naga nunger lanurtem mapa inyakdak ajak nung mapa kiburtemi Naga nunger lanurtem ajungba indang jembir. Iba jagi, asen lima nung Naga nunger lanurtem mapa mangur saka India lima tasüng Naga nunger lanurtem mapa tapu balala nung jangratema inyaka ajurutsü. Ashiko, asen lima nungbo pei nisung den asüba agi mapa kibur nüken metsübui inyaka alitsüa akok, iba jagi lanurtem dak aketba jakla yimya majung indang tetshitsür asütsü. Ajisüaka, bendang lima nungbo bendanger mapa kiburtem nüken tsübua mapa ajak nung tashi angaa shitak-shitak inyaka alitsü. Aji nisunger yimya dak keta lir. Aji oda, Naga nunger lanurtem dak tangari aginütsüsa aliba sempet aser jakla yimyatemji parnoki English jembitetter aser mapa inyaktsü nung mezüyar aser tashishia mashishir. Ibayongji, tangalen Naga nunger lanurtem anioka mapa inyakba kiburtemi Naga nunger jetpera aser mapa nung meranga inyakba dakji kanga temulung asür, anungji anosa Naga nunger lanurtem aginüa mapa kiburtemi mapa tapu balala bener bushia arutsü. Ibaji asenoki shitak asü taila-ar bendangteta agizükra, Naga nunger asoshi temoasü asütsü. Nagaland ya tilaka dang, anungji Naga nunger lanurtem ajak tajangzük keta inyaktsüsabo mapa agi makutsü, anungji Naga nunger lanurtemi pei lima nung dang mapa inyaka alitsü mebilemi tanga limatem nunga peii jangraba aser akokba mapatem inyaka alitsü bilemtsüla. Aji oda, taküm piyong pei lima nung alibaji shisatsü meinloktsü aser tokoloka merenloktsü, saka asen lima dang nungi tuluba aser terenlokba lima aser yimtitem nung inyakdangang asen shisa arentsü aser mapa tasena angazüktsü. Asen among adena orr bendang lima nung inyakdang, tangar ki tulu aser talang yanglua anguba kisüng agi asenok shisatsü aser tokolok tuluba küma renloktsü. Iba amaji bendang lima bendangertem den külemi mapa inyaka aliba jagi asen shisa arentsü, mapa tasen angazüktsü aser mapa reprangteta inyaktsüsa asen kolok dangi arutsü. Iba tangatetba nung asenok Naga nunger lanurtem aser talisa samanir kin, Aor lanurtemi asen lima alema oagi mapa angazüktsü aser inyaktsü jangratsüla. Ajisüaka, tang Punjab nung atalokba ama lendongji majurutsüsa, mapa agütsütsü asoshi bendang len nungi Naga nunger mapa bushir lanurtem bushia arurtem jenjang aser mapaji jungjunga jangjamatsüla. Atangji, tanübo asenok tsüraburtem dang nungibo asen chirnur lanurtemsa tajungba, anungji parnok dak temulung lemteter aser tanü mejungaka asüngbo item jagi Naga lima yanglutsü aser item lanurtem jagi bendang tesem balala nung Naga nunger kuli tajung bener jajatsü imlar.