~ L. Kika Pongener.
Tanü asen Naga lima rongsenkettsüng jenjang asadanga reprangdangra, takar kar chirnur aser semchi-semnur tashi ayong-ayonga chiyunga jema litettsüsa rizüngdena yur alirtem lir. Ajisuaka, ano aika kangasa sensakpo jenjang nung okrongseta timtema alirtem lir. Aji oda, takartemji noklang nung shilem ter (10 %) tashi-ka alitsü sudi, saka tanüngba shilem tokür (90 %) jibo maka-mait sensak tia nung alirtem lir. Oboula-otsüla nunger mapang nung tanü asen putu nung amai sen amshia maru, oda parnoki alu meranga züsener küm nungi küm songtema tepok sunga chiyunga jema lia aru. Par putu mapang tanü asen putu nung amai sorkar mapa inyaker aser company mapa nung inyaker itasen achir bulua mali asü. Onok lanuwa mapang tashi nung onok tenuki ngua tanü putu nung amai itasen achir aikabo mali asü aser sen angudak lenmang tanü amai sadema kheni mali asü. Ajisuaka, tanü lanurtembo khen shidi sura, putu tajung nung alir ta ashitsü akok, kechiyong mapang shia centre sorkar nungi lenmang balala nungi senotsü sanction teyari peria agütsür. Asen Naga nunger nem terenlok mapa inyaktsü atema centre sorkar-i sen agütsüba apibo asen Naga lima ajunga ya sentsüperanga renloka menokbanger alitsüba. Ajisuaka, kanga dang tesasatsü-ka, jila aser yimtsüngtem aika nung sorkar nungi senotsü teyari lenmang balala nungi agüja-aka, sorkar tenzüker tazüngpurtemi anir yimtsüng nung yimsüsur tilatiba tashi senotsü ochishia ketdangsua mamshiba agi, aser ano contractor/dekhadartem-ia sen sanction den putepa mapa shitak meinyakba agi asen lima tanü tashi iba jenjang nung lir.
Ano tip külen reprangdangra, percentage kati-kara onsara, telok balala nungi tax saru-saji onsara, iba ama saru-saji aser kati-kara agi sorkar nukjidong tonga terenlok mapa-a meinyakteter, sorkar-i senotsü agütsüba ama nübortema tajangzük kecha mangur, aser ibajagi asen lima ya talila sensak adener. Ajak dak alaka, asen Naga nunger tashimait tulutibaji azümesen, chidiyungdi aser senotsü timi ketdangsua mamshiba, aseni anogo shia aaba dang nungi talila chia-adoker. Iba ama azümesen, chidiyungdi aser ochimashi jakla yimya adenba agi asen lima nung rakzükraktem mapa tali züiner, ashi-auer tali adoker, nisung taküm mapayui tepseter aser rongsenkettsüng nung telungi lujen alur. Ano sorkar inyakyim-jia reprangdangra, sorkar tenzüker tazüngpuri anir tilatiba tashi, aikati sorkar rongsenji pei nuja jurila rongsen ama bilema ochimashi ketdangsua inyakba agi takar kar kanga mejungketa akar aser karbo ali telungi lua sensakpo akümer. Asen lima nung asenoki züsentetba agi tepok sunga chiyunga-jema litettsüsa inyaktetba kecha maka, jangotsü, metsü-mersu, totzü-sapon, aonsotsü ajak tsüma lima nungi dang bener arutsüsa akümer. Ano ki-o-jen yanglutsü osettsüset, merang, cement, balu, itta, longsang etc. item osettsüset ajak nung aser khu abenba gari tulu-tila ajak nung telok balala-i saru-saji tax meshir. Anungji item chiyungtsü aser osettsüset ajak jagi kodang bazar/dokan tongdir tsümar shishilembartemi saru-saji tax meshiba ajakji osettsüset jenjang dak bendenloker, osettsüset jenjangji kanga talila tur meshir aser idangji asen nübortemsa akoksar. Ano aji dang masü, asen Naga nunger takar-tulurtem aikati tsümar shishilembartemi osettsüset jenjang kecha hesap mali pei meshinutsü dang meshir, saka iba nungji kecha mashishi-i sen kar ta ser tenuk amour agütsür.
Ajisuaka, nübortem ajak na amaji takar-tulur masüji, nai jenjang saaketa tua yutsüba jagi nübor ajunga akoksadaktsür. Atangji, tangar shinga dak atongtsü mali “An molokbang nung atem ama” asen lima sensakba ya asenok sasa aseni inyaksaba agi timtema sensaka alir. Linuk ka nung nübortem nuji tia nung alir ta ashitsübaji, rongsenkettsüng jenjang junga alitsüla, nübortem yimchi-yimjung nung sunepa alitsüla, nübor tsüngda tetsübu-tatenden kecha mekai sadok-sadoka alitsüla, amokmerentepba aser azütokshiba kecha meli-i sunep-sunepa alitsüla. Aji oda, oboula-otsüla nungeri asen Naga lima India nunger yimsüsuba talenba küpok timtema aliba tia nungi nujiso angutsü atema machi-majem arema timtemseta arem nung lia senzüa, iba nujiso bushiba mapa tenzük. Ajisuaka, kanga tesasatsü-ka, küm paikati timtema raraa arur, oboula-otsüla nunger mangdang aser nukjidong metongtettsüsa akümbaji, asen nübor tsüngda nung nukjidong meputepi telok telok lemsar, kati ka arishia, tsükchitepa, azütokshia inyaktepba agi tanü iba jenjang nung lir.
Ajisuaka, tang danga ka küma longjemtetbaji nübortem ajaki pelar. Joko asen Naga nunger nübortem kinuk-kisang ajungalen ola adokbaji, kodang-ang saru-saji (Tax) tapu-tapu saruba nungi nuji tia angutsü ta nungnungteper. India nunger küpok meli asen sasa yimsüsua alitsüba nujiso bushir, saka tang asen Naga nunger nübortem ajunga taginüba tulutibaji, India nunger nungi nujiso angutsüba dang nungibo, saru-saji tapu-tapu (Tax) saruba aser osettsüset nung jenjang tali atuba, item nungi nuji tia angutsüba-ang kanga agi taginüba tuluba lir. Atangji, India nunger nungi nujisoji koba jenjang ka nung ngudir nguaka, asen lima rongsenkettsüng jenjang aser libaliro tia, tang dang nungi tajungba kati memelenshira nübortem asüktemba ola manentsü.
You must be logged in to post a comment Login