Naga nunger Okora !

Alemli asenok tanü ama masü, temang merükmejua mashi aser azüng-zülua memetet aser temang ajak ayima süoshia magi ser tzümalen aonsutsü agi metsü melena jajadang Assamese nunger tsüngdang asenok temang aser libaliroji kanga tesempatsüka liasü. Iba jagi Assamese nungertemi asenok Naga nungertem dang ‘Okora’ kecha memetetba nisung, matumara ta luja jembia liasü. Iba nung jagi Assam kaketrejutem nung azüngtsü asoshi tazüngtsü kaket zülurtemia ‘Noga Okora’ sangro mejema tanurtem nem züngdaktsüba tsüraburtem nungi angazüker. Ashiko, tamalen Assam nung azünger Naga nunger, talisa Aortem karibo iba lessonjia zünger asütsüa akok. Joko, tanü asüng lanurtemibo item libaliro otsütemji memetet nungji, alemli nungi asenok ya tanü ama merükmerüker tangar adoksaa melitetaka azüng aser zülubo shia meteta liasüba ama bilema alitsü. Ajisüaka, taaktsüka saka külenbo tia ajung ta asütsüsa yakanü Guwahati nung Assam nunger moatsü ‘Bihu’ amongba mapang nisung meyirijang terka (11,000) dak tali kentener aser tsüngsangertem adenshia alima nung otsü tasen ka yanglutsü asoshi tsüngsanga atenba kenji akhidang Assam nung school nung Naga nunger luja azüngba sangro “Noga Okora” ken liasü. Atangji, iba ken ya tasen masü, anungji kima yimdong nung asayamenüa tenshibaji balaka, saka alima ajaki repranga lia Assam Chief minister, Himanta Biswa Sarmai anir Naga nunger okra (okora) ta pelatepa atenbaji asenok Naga nunger aser talisa par den asenokang tali anasatepa taliba alir asünungji, asenok Aortem asoshi kanga süoki ia shisadangtsü onük tuluka lir. Asenokbo kanga temulung lema Naga yimten tebilemtsü ken o India den latettsüba onük nungi tenzüker election mapang aser election temer government akümtsüba maparen nunga Assam Chief  minister Himanta Biswa Sarma-ba bushia oa shisalemsateper aser tejaoka jaoker. Ashiko, pa tenyaba mapatem ajaki angatibo masütsüa akok. Iba amaji asenokbo pa ali agiang asenoka taküma alir ama, pa dak anadaker aliba mapang ka pai anir nisung meyi terkati alima tsüngdang Naga nunger matu ta tena tsüngsangbaji Naga nunger asoshi maksü ulura lir. Ajisüaka, kodang asenok tanü libaliro jenjang reprangdangdir, asenokia dena asenok ya ‘okora’-a ta shitettsüsa alir. Taoba küm Himanta Biswa Karbi Anglong sema jajaba mapang, pai nübortem dang ‘ni nenok alidak ajak nung medical college lapoktsütsü, kechiyong nenok anasa alir Naga nungertembo tang tashi par state nung medical college kata maka, anungji parnoka item medical college mozü kitem jagi taneptsü bushia arutsü aser tazünga azüngtsü ta yimjak nung metetdaktsüba bilemteter. Tetezüji, küm 60 jakdang Assam yimten kübok liasüba Noga okora-tembo ano tang tashi nüchi maküma ta ashirba alitsü aser aji asenoki manganüyonga masüa ta meshitettsü. Asenoki kodang asenok yimten tia indang ya bilemdangdir tang tashi asenok Assam den arrtsü tebilemtsü lir. Ano külen Assam government-i anir Naga yimten tebilemtsü ken o latettsü indang jembidang, tang Assam kübok aliba alushi nungi inch kata Nagaland nem magütsütsü ta nokdaker. Ajisüaka, iba ama kidanger dakji asenokbo temulung lema yimten aser lokti tentet lenirtemi sempet bentsür Assam Chief minister-ba dang Naga yimten ken o latettsüba nung  tongti shilem agitsü mepishiba asenoki angur aser angashir. Ajisüaka, paibo item, nisungtemji ‘okora’-a ta ashir. Atangji, alima tsüngdang jakdaka maksütsü nungji, Assam nung alir Naga nunger lokti tentettemibo Bihu ken nung Noga Okora enoka atenba mapaji aitsüogo aser taidok meshitsüla ta takangbaa agütsüogo. Ajisüaka, Assam nungertemi bilemba Noga Okora-temji Assam nung alir Naga nungertemji masü tenem nung aliba Naga nungertem asutsüa akok. Joko, tangri asenok dang okora majatsüsa asenoka alitsüla. Tangari asenok dang okora ajabaji tapi agibo masü, kechiyong asenoki yimten aser lokti jenjang ya nüchi purtem aliba lima aser loktibo memesük, tajung aser shitakbo kecha mali saka shingaia zak-a masür. Ak amato dang, tebok süngra ojang, atangji tang Bihu aruba yabo ni tang tashi ‘Naga Okora’-a ta metetba agi langogo.