Naga nunger temeten, litsü, maitsü aser tarutsü kümzüka ayutsü

Dimapur, August 14 (TYO): India-i Naga nunger dak parnok mulungba ama inyaktsü merangba ajanga Indo-Naga yimten tebilemtsü adok aser telemtetba magiteti mapang atsülanger, ta NSCN-IM Steering Committee, Convenor, Rh. Raising-i ashi.
Bodbarnü Hebron camp nung 73 buba Independence Day amungdang Rh. Raising-i yimjung olemtep indang olen ka ashidang “asen temeten, litsü, maitsü aser tarutsü kümzüka ayutsü atema onoki chichiba telemtetba ka agitsü atema inyaker” ta metetdaktsü.
India sorkari nangzükba nungi masetshi nungbo Naga yimtem yakta latettsü, ta paisa ashi.
Naga nunger ajak yimten sabang ka nung longjemtsübaji ozüngi melar aser NSCN-i Naga nunger ajak temeten angutsü atema telemtetba ka agitsü atema meranger, ta Rh. Raising-isa shisem.
Tetsükdaktsü aser timtem aika ajurua aruba sülen August 3, 2015 nü NSCN-IM aser India sorkar tsüngda Framework Agreement nung sign sütepogo aser tatembang telemtetba ka agitsü atema inyakdar, ta paisa metetdaktsü.
Naga nunger ya ka dang aser putiotsü balaka ta asüba akhümtsübua Indo-Naga yimten tebilemtsü angatetteptsü, ta NSCN-IM Chairman, Q Tuccu-i ashi,.
Kechi ajurudir ajuruaka NSCN-IM-i tatem tashi, telemtetba ka magi tashi noktaktsü. Naga nunger telemtetba raksatsütsü aser belensatsü atema inyakba tashitem NSCN-IM-i magizüker, ta paisa metetdaktsü.
Paisa Naga nunger ajak dang tatembang telemtetba ka agitsü aliba nung adentsü aser kidangertem den onüktemji kati ka indang putiotsü akhümtsübutepa angatetteptsü ayongzük.
73 buba Naga Nüjio Anogo benjungmung nung tongti tesemdangerji Q Tuccu liasü aser pai linük indang wako atsüket.
Sentong nung Naga Hoho vice president, HK Zhimomi-i o jembidang Naga nunger melongjemra yimten latettsü makok ta ashi.
Naga yimten telok ajaki longjemer iba onük atema telemtetba ka agitsü mepishir, ta Zhimomi-i ashi.
Naga Mothers Association president, Abeiu Meru-ia “Naga nunger nüjiso aser pei sasa ketdangsüa aotsüba puitotsü ya tanü tashi mesüi lir aser taoba aser tanü Naga lennir ajak dang pelar” ta ashi.
Asen lima nung aser talisa lanu putu atema teti atema yimjung bener arutsüba atema Naga nunger tsüngda putepshitsüla ta NMA-i tayongzükba agütsü.
Iba sentong nung Naga nunger taküm bendanga agütsürtem bilemteta tetushi agütsü aser iba mapang ya CNC general secretary Rev. Seksim Kasar-i ketdangsüa agi.
Sentong nungsa Naga Students Federation, Nagaland GBs Federation, Naga Council Dimapur, Nagaland Joint Christian Fellowship, Eastern Naga People’s Organisation, NPMHR, FNR, UNC, Myanmar Naga Frontal Organisation, TCL People’s Front (Arunachal Pradesh), Rongmei Naga Council, Assam, Western Rengma Hoho, Assam, Zeme Council Assam aser NWU Manipur nungi teshimtet nübotemi o jembi.