Naga nunger wako (Flag) ana asütsü

Kohima, August 17 (TYO): Naga yimtenren telok, NSCN-IM-i Naga nunger atema passport aser wako temeja meshiba dak sendakba nung yaküm Centre sorkari ibaji magizüki, iba telok den yimjung ken o tejembidak lir, ta metetdakja liasü.
Sorkari NSCN-IM-i Naga nunger atema passport aser wako temeja meshiba agizükogo ta osang jembiba mapang ka nung Rijiju-i iba o jembi.
Osang ka ajanga ashiba agi, National Socialist Council of Nagalim (Isak-Muivah)-i India sorkar den tatemsabuba tezüngzüktep agiba sülen wako ana alitsü.
NSCN (IM) osang ka ajanga ashiba agi, “Nagalim (Nagaland) wako ana alitsü. Tang Nagaland indang state temaitsü (emblem) ji Mithun lir. Sovereignty mesüra federal tesendaktep telemtetba nung wako ana alitsü, ka Nagalim wako aser ka India wako asütsü. Asenok wako ana alitsü,” ta metetdaktsü.
Tanga Iraq nungbo Kurdish autonomous region, Hongkong, Macau ama nunga wako ana-ka regional aser ka National wako lir.
“Asenok indang temeja wako ka makaibo telok ana tsüngda official recognition malitsü,” ta NSCN (IM) lenir kati ashi.
Paisa, küm aika rara arudang nisung merirjang aika samaogo, anungji wako temeja ka makaibo Naga nungeri iba rara anentsü atema telemtetba magitsü. Naga nunger wako medenibo onoki telok ana tsüngda aiaura makatsü, ta ashi.
Naga nunger wako dak alia Centre aser NSCN (IM)-i yimtenren aser sobaliba integration atema bangjemogo, ta osang angazüker.
Pan-Naga body-i yimtenren aser sobaliba integration reprangtsü, aser iba jagi Nagaland, Manipur, Assam aser Arunachal Pradesh nung Naga nunger aliba tesem ajak ayimjemtsü.
Osang ajanga ashiba agi, kobi melii ano NSCN (IM) züngsemtem aser India sorkar na tsüngda senden amentsü.
“September ita tashi nungbo tatembangbuba tezüngzüktep agitsü onoki meranger,” ta NSCN (IM) lenir kati ashi.
Sangküm state assembly election matongdang dang masü saka Manipur, Assam aser Arunachal Pradesh state tem nung BJP sorkar alidangsa telok anapronglai tezüngzüktep agitsü ariteper. Item state nung taoba mapang Congress sorkartemi telemtetba agiba ajanga item state tem, talisa Manipur kongshitsü ta shia anema nokdaka liasü.
Naga nunger tebilemtsü onük latettsü atema BJP-i aniba NDA sorkari temulong tali agüja inyakba atema NSCN (IM)-i sorkar dang pelaba metetdaktsüogo.