“Naga Peace Accord” yangluba atema nüburtem memangmangtsüla: Nüklutoshi

Nükshiyim, August 29 (TYO) : India sorkar o NSCN IM na tsüngda kulisütepba koba dang ‘Naga peace accord’ ta jaa maparen balala inyaktepa arudagi, ibaji tanga kecha masü saka nükmen ka tenzüker dang lir, anungji, nüburtem yangji memangmangtsüla ta National Highways, Mechanical Engineering & Election minister, Wb. Nuklutoshii Honibarnü Nükshiyim ta ser yim tasen ka Yaongyimsen lushi nung akümba sentong ka nung jembidang metetdaktsü.
Naga yimten tebilemtsü dak sentakba nung Indian Prime Minister Narinder Modi-a ajuruogo, legislator sasep nunga senden menogo, Naga nunger o India sorkar na atema jembitsür RN Ravi-a ajuruogo aser NSCN IM lennirtem dena yamaji senden balala menogo, anungji, iba peace accord-ji nükmen ka dang asünung, yangji nüburtem kecha mangmangkoritsü mali ta paisa nüburtem memangmangtsü asoshi jangjashitsü.
Naga nunger ajaki mulungba ama arok taginüba kati maru tashi iba accord-ji tatem makümtsü, aji oda, telungpur aser temapur lokti tentet ajak taginüba benteper külen dang iba accord-ji tatem küma latettsü ta RN Ravi-i ashiba o ka paisa lemsatep.
Accord takok angutsü asoshi mezüngbuba telungpur aser temapur telok ajak lungjemtsüla, talisa lokti tentet (civil societies) ajak lungjemer “telungjem asoshi inyaktsüla” aser iba maparenji Ao kini anir shilem agitsüla ta paisa tayongzükba ka agütsü.
Tsüngremi Naga nunger anitsü asoshi Ao kin shima mezüng tenük lapoktsü aser yamaji asenok nem khureta agütsü, anungji, iba khuretji angateta “mapa küma inyaktsüla” ta paisa ajungmesoa ashi.
Asenok joko India sorkar den tezüngzüktep balala yanglua aruogo, aji saka, itemji Naga nunger ajak taginüba masü ta ser ano tang accord ka yanglutsü maparen inyaktepdagi. Anungji, tang yangluba yabo Naga nunger ajaki mulungba ama yanglutsü asoshi “Naga nunger ka küma lungjemtsüla” ta paisa inyakdaktsünüba olen ka ashi.
Tang koba NSCN IM ajanga küm 17 tashi jembia arur peace accord ka nung sign süogo, iba asoshi tetushi agütsür ta paisa metetdaktsü.
Iba accord-ji NSCN IM telok pur atema dang masü saka Naga nunger arok atema lir. Iba accord nungji ajemdaker Naga yimten tebilemtsü tatem küma latettsü asoshi telungpur/temapur ajak ayimjema latettsü asoshi imlar ta paisa ashi.
Telungpur tebilemtsü ya kodang temdir idangji dang Nagaland-ji shitakba renloktsü, aji oda, kodang asenok lungjemdir idangji dang Naga yimten tebilemtsü yaa telatetba kati arutsü. Ibaji talisa lokti tentettem lungjem nung dang ajakji lungjemtettsü ta paisa ashi. “Lungjemdaktsütsüba tashiji lokti tentet (civil societies)-tem dak dang lir” ta paisa shisem.
Nuklutoshiisa NSCN IM tongti lenir Thuingaleng Muivah-i Naga Peace Accord sign ser Naga limai mezüng tetsüng ajemokdang kanga dang tangshia jembiba o kaji, “taoba mapang koba aibelentemsa inyakogo iba atema kati ka dang tatok agütsüdi aser amatokdi”. “Iba oji pai (Muivah-i) ochi mulungsentsü agi ashir asünungbo Tsüngrem aser nisung tsüngdang temoatsüba asütsü” ta paiasa metetdaktsü.